Öölaulikute aeg

Aed-roolind Foto: Ingmar Muusikus

Nädalapäevad tagasi kuulsin maal sauna taga mustasõstrapõõsas üht tuttavat laulikut. Lauljaks oli aed-roolind (pildil) – silmatorkamatu pruunika sulestikuga, kuid erakordse lauluandega väike helikunstnik. Nagu ööbikul ja mõne teise roolinnu liigil, tulevad ka aed-roolinnu säravaimad viisid kuuldavale varasuvistel öödel või õhtu- ja hommikuhämaruses. Just praegu on parim aeg võtta ette mõni kesköine retk, et nautida öölaulikute kontserte.

Aed-roolinnu piduliku kõlaga vaheldusrikas laul kõlab võsastikes, põõsasniitudel ja metsistunud aedades. Aed-roolind on suurepärane jäljendaja ja improvisaator, kes kordab ühte viiuldav-kiiksuvat vilestroofi ruttamata tempoga mitmeid kordi, enne kui võtab järgmise. Ta teeb oma ettekandes lühikesi pause ja põimib laulustroofide vahele kutsehüüde «tšek-tšek», mille järgi on laulja liiki hea määrata. Aed-roolinnu öine kuulamine on lõbus ja nauditav helielamus.

Ei saa küll öelda, et aed-roolinnu laulud eestlase kõrvale hästi teada oleksid. Alles sajand tagasi ta meile ida poolt levima hakkas. Ehki suureneva arvukusega, kohtab teda siiani Ida-Eestis rohkem kui lääne pool, saartel on ta veel üsna haruldane.