14. juuni on kuupäev, mil algas esimene suurküüditamine Balti riikidest Venemaale. Just selle küüditamise käigus lahutati pered ja suurem hulk meestest hukati.
Küüdistamisohvreid mälestetakse üle Järvamaa
Memento Järvamaa Ühenduse juhatuse liige Silva Kärner sõnas, et need aastat jäävad seniks meie rahva mällu kuni on inimesi, kes ikka ja jälle tulevad kokku, et meenutada ajaloohõlma vajuvaid sündmusi. „Aeg on näidanud, et kuigi rahvas jääb, kipub tuhmuma ajalooline mälu,” lisas ta.
Mälestustseremooniad korraldatakse Järvamaa kohalikes omavalitsustes erinevatel aegadel ja erinevalt.
Juba 13. juuni hilisõhtul süüdatakse mälestustulede küünlad aga näiteks Türi ja Käru raudteejaamades.
Mälestushetkedel on oma koht nii sõnavõttudel kui ka muusikal. Türil süüdatakse küüditatute mälestuseks küünlad kesklinna kalmistul kell 19.30, kohal Türi vallavalitsuse, Türi Üksikkompanii ja Memento Järvamaa Ühenduse esindajad, kell 20.30 algab mälestushetk Türi raudteejaamas. Seal astub üles ansambel Naized ja Türi Koori meesansambel. Sõna saab Türi vallavalitsuse esindaja.
Kärus lausub avasõnad sündmuse idee autor Jaak Herodes. Sõna saavad ka Türi asevallavanem Elar Niglas ja Türi Üksikkompanii pealik, leitnant Tõnis Orumaa.
Kontsertkavaga esineb Wäega Ea Bänd koosseisus Margus Kidra, Eve Burmeister ja Kaido Võsumets.
Süüdatud mälestusküünaldest moodustub jaamades mälestustulede tee. Küünlad asetatakse jaamades peale viimase reisirongi läbisõitu ja mälestusküünlad jäävad valgustama raudteejaamu varaste hommikutundideni. Korraldajad paluvad kaasa võtta kaanega mälestusküünal.
Memento Järvamaa Ühendus on võtnud nõuks olla kohal igas paigas, kus mälestushetki korraldatakse, et noorem põlvkond saaks teada, mis toimunud ning hoida turvalist tulevikku.
Memento Järvamaa Ühenduse liikmed asetavad mälestuskimbud küüditamisohvrite mälestusmärkidele.
13. juunil kell 19.30 Türi Kesklinna kalmistul ja Kärus
14. juunil
kell 10 Järva-Jaani ausamba pargis
kell 11 Öötla küüditatute mälestuskivi juures;
kell 12 Paides Murtud rukkilille mälestusmärgi juures;
kell 18Koeru mälestusmärgi juures
2023. aastal möödub 82 aastat 1941. aasta juuniküüditamisest kui Nõukogude okupatsioonivõimud küüditasid Eestist kümme tuhat inimest. Siberisse ja teistesse piirkondadesse. Küüditatutest jäid ellu umbes pooled. Tegu on traagilise peatükiga Eesti ja eestlaste ajaloos.