Kui praegu tehakse Eesti metsades kasvavast puidust enamasti maju, mööblit ja küttematejali, siis läheneb aeg, mil puit väärindatakse hoopis põnevamateks toodeteks. Eesti südames Imaveres käib puidule suurema väärtuse andmise nimel aktiivne töö.
Puidust aslfalttee, näokreem ja toidulisand? Imaveres nende arendamiseks töö käibki
2019. aastal pandi Graanul Investi Imavere pelletitehase territooriumil nurgakivi maailmas ainulaadsele puidu väärindamise katsetehasele. Pooleteise aastaga sai tehase esimene etapp valmis ja nüüd tuleb katsetehase pilootliinilt biomaterjale tonnides ja katsetused nendega käivad üle Euroopa.
Katsetehases fraktsioneeritakse puitu. Lihtsustatult öeldes tähendab see puidu lõhustamist temperatuuri, rõhu ja mehaanilise jõu koostoimel baaskomponentideks. Puidul on need tselluloos ja hemitselluloos ning puidule tugevust andev sidusaine ligniin.
„Lõhustamine võimaldab kogu tselluloosse osa konverteerida suure puhtusastmega puidusuhkruteks. Ligniin jääb alles tahkel kujul, täpsemalt öeldes ligniinipulbrina,” selgitas Graanul Investist biomaterjalide ärisuuna arendamiseks loodud Fibenol OÜ arendusjuht Peep Pitk. „Ligniin ja puidusuhkrud on aga sisendtoorained keemia- ja materjalitööstusele, et minna fossiilselt toorainelt rohkem üle biotoorainele.”
Minitehas suure tehase sees
Pitk selgitas, et demotehase teist etappi, mille raames rajatakse võimalused hüdrolüüsiks, separeerimisprotsessideks ja ligniini kuivatamiseks ning valmivad ka veepuhastusjaam ja kontorihoone, alles ehitatakse. Ehituse esimeses etapis panid nad püsti pilootseadmete pargi ehk suure katsetehase sees töötab veel omamoodi minitehas. „Fraktsioneeritud puidumassiga oleme katsetanud hüdrolüüsi, ligniini separeerimist ja suhkrute kontsentreerimist,” loetles ta. „Sellel oli kaks eesmärki: esiteks protsesside läbimängimine-optimeerimine ja teiseks näidiste tootmine, mida saata meie partneritele keemia- ja materjalitööstuses. Nemad võtavad näidised, testivad neid oma toodetes ja annavad tagasisidet.”