Jõhkralt looma tapnud poiss saab abi

• Süüdi pole sugugi kõik sündmuspaigale sattunud lapsed
• Poiss ise ei osanud oma käitumist põhjendada
• Lapsevanematel tuleb ka suvel laste tegemiste üle valvata

Miks peaks üks alaealine laps tegema midagi sellist, et peksab kirvega jõhkralt surnuks siili ja naudib varese tiiba pidi vastu maad tagumist seni, kuni lind hinge heidab? Vastust sellele ei osanud öelda ka poiss ise, kes möödunud laupäeval sellise teo Oisus toime pani. Asi sai avalikuks, sest tema kaaslane filmis seda ja paiskas seejärel sotsiaalmeediasse.

Eesti metsloomaühingu juhatuse liikme Virge Võsujalani jõudis laupäeva õhtul laste käes Snapchati sotsiaalmeedia keskkonnas ringlema hakanud video Oisu poiste jõhkrutsemisest. «Mulle andis sellest teada üks lapsevanem, kes nägi oma lapse käes sellist videot. Ta hakkas uurima, kust see pärineb, ja edastas video kohe mulle,» ütles ta.

Pilt, mis videotest avanes, oli enam kui õudne. «Sealt oli näha, kuidas poiss piinas siili ja tagus ta kirvehoopidega surnuks. Samuti oli videost näha, kuidas ta võttis tiibapidi kinni varesest ja peksis teda vastu maad seni, kuni lihatükke ja siseelundeid hakkas lendama,» lausus ta.

Võsujalg saatis video kohe edasi veebipolitseinikule ja tegi avalduse politseisse.

Need videod on väga häiriva sisuga. Nendes on kuulda ja näha, et asja juures oli rohkem lapsi. «Juba silm on otsast! Löö kivi peal, jah!» kostas kaadri tagant õhutamist ja itsitamist, samal ajal kui teo toimepanija kõigi silme all kirvega varest lööb.

Kui videost on näha ühte poissi tegutsemas, siis teine filmib seda ja eemalt on näha veel teistegi laste jalgu liikumas, mis viitab sellele, et teol oli rohkem pealtnägijaid. Videost on kuulda ka teiste laste hääli, kellest üks sekkub lausega «Te olete loomapiinajad ja lähete selle eest kohtusse!».

Virge Võsujalg rõhutas, et mitte kõik juures olnud lapsed polnud halbade kavatsustega. «Kõik kõrvalseisjad ei ole süüdi. Oli ka julgeid lapsi, kes kutsusid abi, aga mõni lihtsalt tardus nähtust,» selgitas ta. «Seega palun, et kõiki Oisu lapsi ei mõistetaks selle juhtumi puhul hukka ega sildistataks.»

Võsujalg märkis, et loomade elusid ei saa tagasi tuua, kuid kahtlamata vajab teo toime pannud laps abi, et ta edaspidi mõistaks oma teo julmust. «Kahjuks tuleb nüüd tegeleda probleemiga tagantjärele, aga seda tulnuks teha enne, kui süütud elud ohvriks langesid,» ütles ta.

Kesk-Eesti politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Eeva Valmsen sõnas, et politseinikud vestlesid esmaspäeval nädalavahetusel Oisus jõhkra teo toime pannud poisi ja tema vanematega.

Valmsen märkis, et vestluse käigus selgitasid politseinikud juhtumi tagamaid ja proovisid aru saada, mis viis poisi nii jõhkra käitumiseni. «Poiss ei osanud kuidagi oma käitumist põhjendada, kuid meie eesmärk on, et poiss mõistaks oma teo jõhkrust ja et selline asi mitte kunagi ei korduks,» lausus ta.

Kuna Valmseni ütlust mööda on tegemist alla 14aastase lapsega, siis ei ole politseil võimalik seaduse mõttes teda vastutusele võtta (see tähendab alustada menetlust – toim). «Siin on vaja järjepidevat tööd pere ja lapsega ning koostöös kohaliku omavalitsuse ja poisi perega on praegu meie esmane ülesanne pakkuda talle spetsialistide igakülgset abi ja tuge,» selgitas ta.

Valmsen ütles, et politseil on varem olnud poisiga üks kokkupuude, mis oli seotud laste omavahelise konfliktiga. «Lapse jõhker käitumine ei teki tühja koha pealt – sellel on alati põhjus,» sõnas­ ta.

Oma töös näeb Valmsen, et sellise käitumiseni võivad viia kehvad suhted eakaaslastega ja sageli ka üldise sotsiaalse toe ja suunajate puudumine, mis lõpeb sellega, et lapsel kaovad piirid – ta ei mõista enam oma käitumise tagajärgi. «Laps võib hakata otsima teiste heakskiitu, tehes rumalusi ja lollusi, sest tal on tunnustusest lihtsalt nii suur puudus. Sel juhul on tegemist abi vajava lapsega, keda peavad aitama spetsialistid, et ta sellest ringist välja saada,» ütles ta.

Praegu on politseinikele teada, et selle juhtumi juures oli veel lapsi, kellest ühega on nad juba vestelnud, kuid ka teised juures olnud ja tegu õhutanud lapsed on teada. «Vestleme nende laste ja nende vanematega lähiajal,» lisas Valmsen.

Türi vallavalitsuse sotsiaal­osakonna juhataja Tatjana Vaan selgitas, et juhtum on ääretult kahetsusväärne ning ta mõistab, et see on tekitanud inimestes ärevust ja pahameelt. «Türi vallavalitsuse sotsiaalosakond reageeris olukorrale kiiresti ja koostöös politseiga alustas kohe juhtumi täpsemate asjaolude väljaselgitamist,» lausus ta.

Vaan märkis, et praeguseks on nii laste kui ka nende vanematega juba vesteldud. Vestlused jätkuvad täna. «Need vestlused ei ole pelgalt vestlused, vaid nende käigus nõustame lapsi ja peresid,» selgitas ta. «Praegu on see esmane lahendus, mida saame säärases olukorras rakendada. Käib tihe koostöö politseinikega, et leida võimalikke lahendusi, ennetamaks samasuguseid olukordi.»

Vaan paneb lastevanemate südamele pöörata äsja alanud suvevaheajal suuremat tähelepanu asjaolule, et lastel on tekkinud palju nii-öelda sisustamata vaba aega. See omakorda viib tihti tegevusetuse ja rumalate tegudeni.

Lastekaitsjad ja politseinikud rõhutavad, et suvevaheaeg pole ei lapsele ega tema vanematele nii-öelda kõigest prii aeg. "See on aeg, mil laps saab puhata õppetööst, kuid selle juures ei kao lapsevanema kohustus pidada järelevalvet oma võsukese ja tema tegemiste üle,» lausus Vaan.