Juba liiga palju inimesi on sel suvel uppunud

Alati nii hästi ei lähe. Kui häda käes, ei pruugi veekogu ääres olla kedagi, kes aitaks. Foto: Kristo Kivisoo/ Järva Teataja

Eestimaale on jõudnud suur suvesoe ning kõrged õhutemperatuurid panevad inimesi jahutust otsima erinevatest veekogudest. Selle toreda kõrval ei tohi unustada enda ja oma lähedaste ohutust. Seega tuleb meeles pidada lihtsaid ettevaatusabinõusid.

Päästeameti pressiesindaja Andra Väärtmaa rõhutas, et üks suurimaid suplejate ohustajaid on alkohol. "Kui jood, ära uju! Ohtlikuks osutuvad ka nõrk joove ja pohmell," märkis ta.

Väärtmaa sõnul väsib alkoholi tarvitanu kiiresti, lisaks tekivad reflektoorsed südamevereringesüsteemi talituse häired. Kiiresti võib tekkida alajahtumine ja jäsemete verevarustus võib järsult halveneda.

Alati on kindlam minna ujuma koos sõbra või pereliikmega, kellega saab teineteist jälgida ja vajadusel abi kutsuda. Väärtmaa rõhutas, et kindlasti ei tohi üksi ujuma lubada lapsi. "Jälgi ka oma eakaid sugulasi või naabreid, sest vanusega kaasnevad terviseriskid. Palavaga tuleb tarbida palju vett, viibida võimalikult palju varjus ning kanda peakatet. Oma tervisesse tuleks alati suhtuda realistlikult ja füüsilisel pingutusel arvestada krooniliste haigustega," manitses ta.

Enne veel kui vette minna, soovitas Andra Väärtmaa veenduda ujumiskoha sobivuses. "Sageli minnakse ujuma tugeva lainetusega merre või kiirevoolulisse jõkke, kus õnnetuse juhtumiseks pole palju vaja," laussu ta.

Palju vigastusi juhtub ka vette hüppamisel selleks mitte ettenähtud kohtadest (näiteks sillad, muulid). Meeles peab Väärtmaa sõnul pidama, et kohtades, mis ei ole ujumiseks ette nähtud, võib leiduda veealuseid poste, kive, kände ja muud. Samuti võib põhi olla reostatud teravate ja ohtlike esemetega (näiteks klaastaara). Kõige turvalisem on ujuda ametlikus rannas vetelpäästjate silme all.

Samuti soovitas ta ujuda pigem kalda lähedal ja nii, et jalad alati põhja ulatuks. "Kui peaksid ootamatult väsima või peaks tekkima näiteks lihaskramp või mõni terviserike, ei järgne madalas vees ujumise korral nii suurt uppumisohtu.

Väärtmaa tähelepanekut mööda kipuvad inimesed vähetähtsaks pidama päästevesti kasutamist. "Aga veesõidukiga veekogule minnes tuleb seda siiski alati kanda. Ootamatult õnnetusse sattudes on päästevesti väga raske või lausa võimatu selga panna," hoiatas ta.

Sel aastal on Eestis veeõnnetustes uppunud juba 14 inimest. Uppumissurmi annaks ära hoida, kui inimesed järgiks ettevaatusabinõusid.