Neljapäevase Järva Teataja tutvustus

Foto: Järva Teataja

Neljapäevane Järva Teataja kirjutab:

*Ta ise paneks endale viimaste aastate eest hindeks nelja. Põhjendusega, et alati saab paremini. Arvestades aga, et Türi ühisgümnaasiumi hõbemedaliga lõpetanud Rasmus Juhansonile olid need aastad üks suur eneseületuse maraton, võiks see hinne siiski olla viis. Ja kui võimalik, siis plussiga.

Rasmus on alati olnud lahtise peaga poiss. Lihtsalt varem, põhikoolis, olid õppimise kõrval muud asjad aeg-ajalt veidi tähtsamad – trenn ja sõbrad. Ja juhtus ikka, et mõnel õhtul jäi õpiaega napiks ja järgmise päeva tunnikontrolli ajal lubas ta endale väikest spikerdamist. Või küsis mõnelt sõbralt abi, et kiirkorras materjalist aimu saada.

"Ega põhikooliajast mingit hullu metamorfoosi pole toimunud, et à la vette hüpates lõin pea ära ja minust sai geenius. Eks ma ikka varem ka teadsin, et kui pingutan, siis saan hakkama," lausus ta.

Et Rasmusele meeldib must huumor, sai ajakirjanik Merit Männi teada juba nende esimesel kohtumisel. Seda omadust pole Rasmus õnneks ka viis aastat hiljem minetanud.

Sõbrad on muidugi alles, aga tihti nendega kokku ei satu, väljas käimisest rääkimata. Taipoksi trenni enam teha ei saa. Seda asendab nüüd kodustes tingimustes füsioteraapiatreening. Selle jagu oli õppimisele rohkem aega keskenduda.

"Ega mul ju peale trenni ja niisama arvuti jõllitamise polegi muud teha. Selles mõttes jäigi õppimine," sõnas ta. "Õhtuti sai ikka tunde õpitud, lõpuks ei saanud enam arugi, kui olin juba kolm tundi järjest tuupinud. Tegelikult, mõnes mõttes kujunes see kõik isegi nauditavaks."

*Eelmisel nädalavahetusel oli Paide linnameeskond kodulinnas treeninglaagris. Meeskonnaga oli kaasas värske peatreener Ivan Stojkovic (33), kel olid need esimesed päevad olla uues ametis.

Järva Teataja suvereporter Egert Ninep uuris pikas intervjuus uuelt peatreenerilt, mis plaanidega ta meeskond tüürib ning kuhu soovib välja jõuda.

*Albu kandis Järva-Madise lähedal Vetepere külas asuva Tammsaare-Lõuna talu maadel kasvavad peale vaarikate, mustsõstarde ja teistegi kultuuride kuslapuud. Maitsvad ja vitamiinirikkad sinise kuslapuu marjad on kohe küpseks saamas.

Erinevalt ilutaimena kasvatatavate kuslapuude kollastest ja punastest marjadest on paljude alamliikidega sinise kuslapuu marjad söödavad ning tervislikkuse poolest võrreldavad mustika, aroonia, vaarika ja sõstarde marjadega.

Juba eelmisel nädalal olid Siili ja Karu Marjamaa OÜ, Tammsaare-Lõuna talus äritegevuseks loodud väikeettevõtte kasvatatavate kuslapuude marjad silmale vaadates ilusad sinakad, kuid päris valmis veel mitte.

Paar päeva tagasi andsid Toomas ja Angelina Vaaderpall aga teada, et nädala lõpu poole, jaanipäeva paiku, hakkavad nad esimesi küpseid marju juba müüma. Söödava kuslapuu piklikud, sageli ebakorrapärase kujuga sinised marjad meenutavad maitselt veidi mustikaid ning värvivad sama­moodi ka käsi ja suud. Värskelt korjatud marjad seisavad külmkapis keskeltläbi viis päeva. Marjadest saab valmistada nii mahla, toormoosi kui ka keedist.

*Sel hooajal on Aravete meestest Marti Lepikust ja Andres Kallest koosnev aerutamismeeskond Team Nuustaku Pruulikoda võistelnud juba neljal jõemaratonil ning näidanud muljetavaldavaid tulemusi. Omas võistlusklassis on nad võitnud lausa kolm esikohta.

Eelmisel nädalavahetusel toimunud Põltsamaa juubeli maraton oli tehnilises mõttes Marti Lepiku ütlust mööda üks raskemaid maratone. «Ilm oli väga kuum, vett polnud ka nii palju kui kevadel ja takistused, neid jagus ohtralt. Rinda tuli pista risti-rästi jõele langenud puudega, rohkete ujuvate takistustega, nagu oksad ja vanemad vees hulpivad puud. Kohati oli ka vesi väga madal ja põhi kivine,» meenutas­ Lepik.

Isiklikus plaanis koges Lepik Põltsamaa jõel kuuma ilma karmi mõju. Kui umbes 30 kilo­meetrit oli läbitud, tulid tal käsi­vartesse krambid. «Magneesiumiga andis küll kohe leevendust, kuid päris ära need ei läinudki. See tegi võistluse meeldejäävamaks ja soorituse raskemaks,» ütles ta.

Lepiku meelest on igal maratonil oma võlu ja valu. «Olen end sõidu ajal korduvalt tabanud mõttelt, miks ma seda teen. Aga kui sõit on sõidetud, on tunne väga hea ja mõte liigub juba järgmise ürituse poole. Inimloomus on ikka veider,» lausus ta.

*Juuni alguses algas tulevase Kesk-Eesti innovatsioonikeskuse hoone eelprojekteerimine. Tööd endises Paide kaubakeskuses on eelduseks ümberehituse põhiprojekti koostamisele ning need peavad valmis saama augusti lõpuks. Järvamaa sihtasutus kui maja omanik soovib aga hoonesse kolida juba juulis. Praegu valmistab sihtasutus ette mitut projektitaotlust, mille abil keskus lähiaastatel valmis ehitada.

Hoone eelprojekti hankes osales sihtasutuse juhatuse liikme Siret Pihelga ütlust mööda 11 pakkujat, hinnavahemik jäi 28 500 ja 100 000 euro vahele. Parima pakkumise tegi osaühing Eesti Ehitusprojekt.

Et keskuse ehituseks Euroopa tõukefondidest raha küsida, käivad ettevalmistused kolme suurema projekti rahastustaotluste kokkupanekuks. «Meil on käsil kolm meetme «Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond» rahataotlust, millega taotleme maakonna arenduseks 6,8 miljonit eurot, seda aastaks 2026,» täpsustas Pihelgas.