:format(webp)/nginx/o/2022/01/10/14301981t1h1576.jpg)
Regionaalminister Madis Kallas kutsus eilseks maaeluministeeriumisse kokku erakorralise ümarlaua, kus põllumajandussektori esindajad arutasid ministeeriumi, PRIA ja Maaelu Edendamise SA esindajatega, kuidas tulla toime tänavuse põllumajandushooaja väga keeruliste väljakutsetega.
Põllumajandussektori esindajate hinnangul on olukord väga kriitiline. Praegust põllumajandushooaega iseloomustab külm kevad ning erakordselt vähe sademeid mai ja juuni kuus. Otseselt on mõjutatud teraviljakasvatajad, aiandus ning söödakultuuride kasvatajad. Kõige keerulisemas seisus on loomakasvatajad, kellel on vaja sööta. Hinnanguliselt on oluliselt väiksem silo tegemise esimene niide ning on näha, et ka teine niide tuleb tavapärasest tagasihoidlikum.
Ühtse sõnumina jäi ümarlaual kõlama vajadus eriolukorra väljakuulutamise järele, sest eriolukorra tingimustes saaksid ettevõtted omale võetud kohustusi paindlikumalt täita.
„Meie kohustus on säilitada toidujulgeolek ning aidata loomakasvatajaid ja põlluharijaid nii palju kui võimalik. Palusime sektori esindajatel saata ministeeriumile täiendavat infot eriolukorra väljakuulutamise vajadusest. Väljakuutamise otsuse teeb valitsus Maaeluministeeriumi sisendi alusel,“ ütles regionaalminister Madis Kallas.
Ettepanekuid olukorra leevendamiseks tehti veelgi ning eriti rõhutati suurema koostöö vajadust.
Näiteks tõi PRIA esindaja välja, et ettevõtted, kellel on nende ees kohustusi, kuid kes ei suuda kohustusi täita, peaksid sellest ametit lahenduste leidmiseks võimalikult kiiresti teavitama.
Veel räägiti sellest, et ajutiselt saab sektori probleeme leevendada ka Maaelu Edendamise SA laenude ja käendustega. Ettevõtted, kellel on loomasöödaga probleeme, võiksid seda kindlasti kaaluda.
Minister tänas sektori esindajaid kiire reageerimise ja sisendi kokku kogumise eest ning lisas, et Euroopa Komisjon kaalub erakordsete ilmastikuolude ja Ukraina sõja mõjude tõttu riikidele abipaketi andmist. „Oleme äraootavad seoses sellega, milline saab olema komisjoni kolmas põllumajandusreservist eraldatav abipakett, kuid hoiame sektorit nende arengutega kindlasti kursis,“ lisas Kallas.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees Ants Noot ütles sektoris valitsevat olukorda kirjeldades, et viimaste nädalate kuivuse tulemusel on saagikaod sel aastal möödapääsmatud.
„Piirkonniti on seis küll natuke erinev, aga puudutatud saavad suure tõenäosusega kõik,“ kinnitas Noot. Ta lisas, et tänaseks on põud üle-Euroopaline probleem ja lõunapoolsetes riikides on hinnatud võimalikeks saagikadudeks lausa 50-80%.
„Olukord põllumajandussektoris on läinud üsna pingeliseks ja üleval on mitmeid akuutseid teemasid, mis ootavad lahendamist. Lisaks veel languses olevad piimahinnad, sisendhindade volatiilsus, hiljutised öökülmad. Hea uudis on see, et EL kalandus- ja põllumajandusministrite nõukogu on põhimõtteliselt otsustanud kriisiabi andmise,“ sõnas Noot.
EPKK nõukogu liige Jaak Läänemets ütles kohtumise järgselt, et regionaalministri kutse ümarlaua kohtumisele tuli just õigel hetkel kuna põllumeeste esindajad soovisid samuti kohtumist, et arutada põuakahjustustest tingitud olukorda.
„Kohtumise eesmärgiks oligi ministrile anda sektorisisene vaade olukorrast ja otsida võimalusi riigipoolse toe saamiseks. Täna me veel konkreetseid lubadusi ja otsuseid vastu ei võtnud, kuid aruteluteemad on lauale tõstetud ja selle üle on heameel,“ rääkis Läänemets, kes on ühtlasi teraviljaühistu KEVILI nõukogu liige.
Ta lisas, et keerulised ilmastikutingimused tõstatavad üles küsimuse, kas põllumees on enda poolt teinud kõik, et põuast tingitud riske maandada.
„Võimekus riske ette näha ja nende ärahoidmiseks vajalikke samme teha, on teema, mis on põllumehel ja loomakasvatajal pidevalt üleval ja ootab iga päev lahendamist,“ ütles ta. „Hea on, kui riigipoolne abi tuleb siis, kui muud meetmed on kõik kasutatud. Nii saame kindlad olla, et sügisel on toidulaual piisavalt kõigile kättesaadava hinnaga kvaliteetset kodumaist toitu,“ lisas Läänemets.
/nginx/o/2016/02/26/5097833t1hae27.jpg)