"Mõned kuud tagasi oli tulekahju, mis sai alguse teise korruse kamina moodulkorstna läbiviigu juurest. 16 aastat tagasi paigaldatud üheseinaline korsten läbis seina ja selle ümber oli pandud kivivill, kuid seal oli kokkupuude ka muu villaga. Tulekahju saigi alguse villast, mis oli seina sisse paigaldatud nii öelda lahtiselt ja aja jooksul vajus alla ning üheseinalise korstna seina sees kuumutati põlevmaterjal sellise temperatuurini, et see lõpuks süttis," tõi G4Si kommunikatsioonijuht Maxim Tuul hiljutise näite ühest võimalikust tulekahju põhjusest.
“Näiteks on slepe vuugivahest lennanud säde puitkonstruktsioonile või on tulekahju põhjustanud vana ahju kivist ühenduslõõris olev pragu, mis on süüdanud lähedal asuva puitseina,” lisas Päästeameti ennetusosakonna ekspert Tuuli Taavet. Kliimaministeerium on võtnud eesmärgiks see murekoht lahendada – juba sel suvel loodetakse avada võimalus küsida toetust vana ahju asendamiseks õhk-vesi-soojuspumba, maasoojuspumba või vähem saastava uue ahjuga.