Kuukene, kullakene

08.04.2020 Tallinn. Täiskuu, superkuu Tallinna kohal. Foto: Eero Vabamaegi/Postimees

Kuu on inimkonda alati lummanud, sellest on kirjutatud laule ja luuletusi, Kuul on oluline roll ka rahvapärimuses ja seetõttu polegi kummaline, et 20. juulil tähistatakse maailma mitmes paigas Kuu päeva, mis on pühendatud meie planeedi kaaslasele.

Kuu augustajaks sai hiigelsuur asteroid

Maalt vaadates meenutab Kuu paljudele augulist juustukera või hoopis rõugearmilist nahapinda, seda põhjustavad Kuu pinnal olevad suured ja väikesed kraatrid. Teadlaste hinnangul on ainuüksi Kuu Maa-poolsel küljel 300 000 kraatrit, mille läbimõõt on suurem kui kilomeeter. Osa neist on saanud mõne õpetlase, teadlase või kunstniku nime. Enim on uuritud Nectarise, Imbriumi ja Orientale kraatreid, nende läbimõõt on tuhandeid kilomeetreid. Vähese atmosfääri, ilmastiku ja geoloogilise aktiivsuse tõttu on palju kraatreid hästi säilinud. Mõnede kraatrite vanus on täpselt määratud ja nende abil saab arvutada teiste ligikaudseid vanuseid. Apollo missioonidega Maale toodud kivimite vanuseks on määratud 3,8–4,1 miljardit aastat. Ameerika ühendriikide Browni ülikooli teadlaste teatel tekitas Kuu ühe suurema kraatri asteroid, mille diameeter oli üle 250 kilomeetri. Suur asteroid kukkus Kuule 3,8 miljardit aastat tagasi, tekitades Mare Imbriumi (Vihmameri), mida tuntakse ka Kuu parema silmana, edastab BBC.