Eestlane armastab end naabritega võrrelda, aga kuidas meil siis läheb?

Raha. Foto on illustereeriv. Foto: Arvo Meeks

Eesti peredel on elu viimase kahe aasta jooksul selgelt halvenenud. Millised muutused toimuvad aga meie lähinaabrite majanduses ning kas ja kuidas see kõik meid mõjutab, kirjutab Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Tervikut vaadates tuleb tõdeda, et suur hinnatõus ja sõda Ukrainas ei tähendanud automaatselt majanduse langust. Pigem on küsimus, kuidas keegi olukorrale reageeris. Läti majandus, mis pikalt koroona tõttu kiratses, on saanud nüüd uut hoogu juurde. Leedus kasvas majandus sootuks pärast sõja algust, ent nüüd on hoog raugemas. Soomet räsib ettevõtete pankrotilaine, mille mõju Eestile on täna õnneks veel üsna minimaalne.

Hinnad

Soome tarbijad ei näinud sellist inflatsiooni, mida Eesti inimesed tundsid ning tunnevad siiani. Ometi on elu Soomes endiselt umbes kolmandiku võrra kallim kui Eestis, samas vahed ei ole enam nii suured. Läti ja Leedu hinnatõus on olnud meie omaga sarnane, kuid Läti hinnatase on jätkuvalt 12 ning Leedu oma 18 protsenti meist madalam. Seda teades pole põhjust imestada, et ostureise teistesse Balti riikidesse endiselt tehakse. Kui tuua see kõik lihtsa näite tasandile, siis enam-vähem hea võrdluse pakub Big Mac burger, mis praegu Woltist tellides maksab Soomes 6,75 eurot, Eestis 5,1 eurot, Leedus 4,45 eurot ning Lätis kõige vähem ehk 4,25 eurot.

Kinnisvara

Kinnisvara hinnad on Rootsis kukkunud pea viiendiku võrra. Sealne kinnisvarahindade buum oli suurem ning arengud on viimase kümne aasta jooksul olnud meiega võrreldes palju hüplikumad. Ka Rootsi eluaseme- ja laenuturg erinevad meist – seal on koduomanike hulk väiksem ning laenulepingud pikemad. Meie ehituse ja kinnisvaraga seotud ettevõtete käekäiku mõjutab tänaste olude juures asjaolu, et Rootsi ehitusturg seisab. Paljud ootavad Rootsi turu taastumist, kuid selleni läheb veel aega. See omakorda tähendab, et ka mõned meie ettevõtted peavad ilmselgelt vahepeal uksed sulgema.

Lätis on kinnisvara võrreldes Eestiga odav – Riias on kortereid ja maju ühe elaniku kohta palju rohkem ning lätlastel on väga valus kogemus kinnisvarabuumist ning selle lõhkemisest aastatel 2005–2010. Leedus jätkub kinnisvaras uhke tõus, seda põhjusel, et majandusel läks eelmisel aastal tervikuna hästi ning sõja tulemusel saabus sinna mitmeid Valgevene IT-ettevõtteid koos kõrgepalgaliste töökohtadega.

Tööturg

Tööpuudus on täna kõikjal lähinaabruses ühtlaselt madal. Noori on tööturule tulemas igas riigis vähem võrreldes nendega, kes samal ajal tööturult pensionile lahkuvad. Noored soovivad sageli teha lühemaid tööpäevi ning teistsugust tööd kui need, kes tööturult praegu lahkuvad. See survestab ettevõtteid leidma uuenduslikke lahendusi töötajate palkamisel ja rahvusvahelised firmad otsivad töötajaid üle piiride.

Palgad ja ostujõud

Kuna Soome hinnakasv on olnud märksa väiksem, siis pole põhjanaabrite ostujõud sisuliselt kahanenud. Lätis on palgakasv olnud Eestiga võrreldes veidi väiksem ning Leedus jällegi veidi suurem. Lõunanaabrite ostujõud on samuti kahanenud, kuid mitte nii palju kui meil. Leedus on keskmine palk väiksem kui Eestis, kuid arvestades Leedu madalamat hinnataset, on keskmise palga ostujõud seal umbes sama. Läti tarbija ostujõudu edestame veidi, kuid Soomele järele jõudmine võtab pikalt aega.