Tärniga Põhjakast huvituvad gurmaanid ja koduloojad

Merit Männi
, ajakirjanik
Copy
Ühekorruselise kelpkatusega kivihoone üks omapära on asjaolu, et peauks ei asu mitte esi-, vaid otsaküljel. See värviline uks, nagu ka maja juures kasvava tammepuu külge kinnitatud kiik kujunesid omamoodi Põhjaka firmamärgiks, mida on pildistatud sadu, kui mitte tuhandeid kordi.
Ühekorruselise kelpkatusega kivihoone üks omapära on asjaolu, et peauks ei asu mitte esi-, vaid otsaküljel. See värviline uks, nagu ka maja juures kasvava tammepuu külge kinnitatud kiik kujunesid omamoodi Põhjaka firmamärgiks, mida on pildistatud sadu, kui mitte tuhandeid kordi. Foto: Merit Männi

Osa järvalasi, aga ka kaugema kandi rahvas ootas tänavu kevadel kannatamatult päeva, mil Põhjaka mõisa restoran pärast tavapärast aasta­alguse lühipuhkust jälle uksed avab. See päev lükkus järjest edasi, kuniks mõisarahvas andis mai alguses teada, et maja uksed jäävadki suletuks.

Lemmikrestorani sulgemine tuli toidugurmaanidele ootamatult, sest oli ju restoran aasta jagu varem pälvinud Michelini rohelise tärni ja kõik oli justkui hästi – külastajate puudust majas polnud.

Kokandusmaailma Oscar – Michelini tunnustus ei määranud mõisa omanikule enam midagi. Üle 12 aasta mõisarestoraniga seotud olnud Põhjaka omanik Ott Tomik ütles mais Järva Teatajale, et müügi põhjus on selgelt isiklik. «Tunnen, et vajan elus vaheldust ja mugavustsoonist välja murdmist. Saan varsti 40 ja tundsin, et mul on veel jaksu uusi alguseid ja uusi projekte luua. 16 aastat on pikk aeg ja olen seda meelt, et väikesed raputused elus toovad alati särtsu juurde,» selgitas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles