Taristuehitajad: automaks peab andma kasutajatele kvaliteetsemad ja kestlikumad teed

Riiulpilv Tallinna–Narva maantee kohal. Foto: Brigita Haljand

Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul peab automaksu kehtestamisel sellest saadav kasu olema nähtav ka teede kasutajatele, mis tähendab, et vähemalt osa uue maksu laekumistest tuleb investeerida teedevõrgu arendamisse.

Trei hinnangul oleks parim variant kehtestada automaks sihtotstarbelisena ehk kõik sellest maksust riigieelarvesse laekuvad vahendid suunatakse taristu arendusse. „Mõistame aga, et riigil on ilmselt ka mujale lisaraha vaja,“ nentis Trei. „Samas oleks õiglane, et automaksu maksjad näeksid ja kogeksid uue maksu kehtestamise tulemusi, mis tähendab, et vähemalt osaliselt peaks automaks minema teedevõrgu arendamisse ja seisundi säilitamisse.“

Kui suure protsendi uue maksu laekumistest võiks suunata teedesse, on Trei hinnangul juba arvutuste ja läbirääkimiste küsimus. „Aga sellise põhimõtte võiks panna paika, et üks peamine uue maksu kasutuskoht on teedevõrk,“ ütles ta. „Siis on ka maksu maksjatel palju selgem, miks üldse sellist maksu on vaja, kui nad näevad teede olukorra paranemist.“

Kvaliteetsel ja kaasaegsel tasemel taristu on Trei sõnul mugavam ja ohutum, samuti säästavad paremad teed kütust ning sõidukeid ja on seeläbi ka keskkonnasäästlikumad. “Ootame riigilt ka roheinnovatsiooni toetamist tee-ehituses, mis võimaldaks kasutada keskkonnasäästlikumaid materjale ning tehnoloogiaid. Ka sellise arenguhüppe võiks automaks meile pakkuda,” rõhutas Trei.

Praeguseks ulatub aastate jooksul kuhjunud teede remondivõlg juba 4,4 miljardi euroni ning teede kaasaegseteks ja ohututeks arendamiseks pole riik seni vahendeid piisavalt leidnud. Eesti on jäämas Euroopa Liidule võlgu lubaduse ehitada välja põhimaanteed. Kui jätkame viimase 30 aasta teedeehituse tempoga, siis saavad Eesti kolm põhimaanteed neljarajaliseks mitte varem kui saja aasta pärast.  Ka mullu sügisel ilmunud Riigikontrolli raport kinnitas, et riigiteede rahastamine ei ole praegusel kujul jätkusuutlik.  

Kohalike omavalitsuste teedel on aga aastast aastasse süvenev seisundi halvenemine eriti intensiivne. Pärast eelmist talve kehtestasid mitmed vallad üle Eesti auklikuks ja roobastesse sõidetud teedele kiirus- ja koormuspiiranguid. “Kõike seda arvestades oleks suurema osa automaksu suunamine teedevõrgu arendamisse ja seisundi säilitamisse igati loogiline ja mõistlik,“ kinnitas Trei. „Automaks on paljudes riikides läbiproovitud hea võimalus teede arendamiseks ja säilitamiseks vajaliku rahastuse leidmisel.“