Luminor tuletab meelde: petturitele öeldud info võib kontojäägile saatuslikuks saada

Luminori peakontor Tallinnas. Foto: Tairo Lutter

Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti Veiko Kiige sõnul on autentimisvahendid muutunud ajas turvalisemaks, kuid nendega seotud pettused pole kuhugi kadunud. Kõige enam eksitakse lihtsa põhitõe vastu, et autentimisvahendite, näiteks Smart-ID ja mobiil-ID, PIN-koode ei tohi kellelegi avaldada.

„Telefoni teel PIN-koodide küsimisse tuleb igal juhul suhtuda skeptiliselt ning alati mõelda enne, kui kellelegi mingisugust infot avaldada või kellegi palvel midagi kinnitada. Kuna PIN1 ja PIN2 on turvakoodid, mis peaksid olema teada vaid sellele inimesele, kellele need kuuluvad, siis ei tohi neid kellelegi edasi öelda. Kindlasti ei küsi koodide avalikustamist pangatöötaja, kelleks pettur sageli telefoni teel kehastuda üritab. Tuleb meeles pidada, et petturitele öeldud info võib kontojäägile saatuslikuks saada,“ ütles Kiik.

Kui inimese seade küsib PIN-koodide sisestamist ajal, mil ta seda ise ei algatanud, siis on see kindlasti suur ohumärk. Nii võib üksnes paar nupuvajutust viia olukorrani, kus petuskeemi ohvriks langenud inimesel tuleb tegeleda kurbade tagajärgedega. „Kui inimene on koodid ise sisestanud ning selle tulemusel on toimunud tehingud, siis on hiljem tehtut raske tagasi pöörata. Seetõttu on tõenäolised ka olukorrad, kus pettusega kaotatud raha on väga keeruline või lausa võimatu tagasi saada,“ tõdes spetsialist.

PIN1-koodi kasutatakse isikutuvastamiseks ning sellega autoriseeritakse näiteks internetipanka sisse logimine. PIN2 toimib seevastu nagu digitaalne allkiri ehk sellega on näiteks võimalik kinnitada makseid. Turvakoodid on täpselt nii turvalised kui meetmed, mida nende kaitsmiseks rakendatakse, seetõttu tuleb PIN-koode ja paroole võõraste silmade eest kaitsta – kunagi ei tasu neid hoida nähtavas kohas nagu külmkapiuks või kontori töölaud.

„Kui kirjutada koodid paberitükile, tuleb hoolt kanda ka selle eest, et paberi edasine hoiustamine oleks turvaline ja kõrvalistel isikutel välistatud sellele ligipääs. Kõige parem, kui turvakoodid oleksid inimesel peas, kuid kuna kõike meelde jätta on keeruline, tasub paroolide asukohta hoolega valida,“ lisas Kiik. Näiteks pole telefoniga tehtud foto või kuvatõmmis kaugeltki parim variant info talletamiseks.

Paroolide ja koodide hoiustamiseks on olemas ka spetsiaalsed rakendused. Kiik soovitab tutvuda erinevate võimalustega ning leida endale sobivaim. Pettuste tõkestamise spetsialist paneb inimestele südamele, et paroole ja turvakoode tuleb hoolega kaitsta ning hoiduda nende jagamisest kolmandate isikutega nii, nagu hoidutakse allkirja kirjutamisest lepingule, mida läbi pole loetud.