Rebane selgitab, et mitmel pool maailmas, näiteks Skandinaavias ja USA-s, on tehases toodetud majad muutunud inimeste esimeseks valikuks maja ehitamisel. Selle põhjuseks on mitmed eelised – inimene saab juba eelnevalt näha demo- või valmismaja varianti, ta saab kiiremini sisse kolida ning ehituse ajal on võimalik hinnakõikumine väiksem.
Moodulmaja kui „klotsidest“ täisväärtuslik kodu
Moodulmaja koosneb kokkupandavatest paneelidest, mis on tavaliselt valmistatud puidust. Enim ongi Skandinaavias levinud just puitkarkassmajad, sest lisaks juba väljatoodud eelistele on tegu ka keskkonnasõbralike ning energiatõhusate hoonetega. Kui ehitusplatsile on rajatud vajalik vundament ning paneelid on eelnevalt valmis tehtud, on võimalik maja paigaldada 6–10 nädalaga ning seejärel teha koheselt kõik sisetööd. Siiski võib kodu valmimiseks kuluvat aega mõjutada sellist tüüpi majade kasvav populaarsus, mistõttu on osade tootjate juures tekkinud järjekord.
Kuigi võrreldes teiste majatüüpidega on tegu võrdlemisi odava ehitusviisiga, juhib Rebane siiski tähelepanu, et hinnatõusu mõju on näha ka puitmoodulitest majade ehitamise puhul. „Viimaste aastate puiduhindade tõusu tõttu on loogiliselt kasvanud ka puitkarkassmajade hind, mistõttu on oluline, et ostjatel oleks juba enne pangalaenu taotlemist täpselt teada, kui suurt elamispinda neil vaja on,“ viitab Rebane sellele, et oluline on varajases faasis teha võimalikult ligilähedasi arvutusi projekti kogumaksumuse kohta.
Tehasemaja – kompaktne ja püsti paari päevaga
Lisaks moodulitest kokkupandavatele majadele valmistatakse tehastes ka täielikult valmis maju, mis viiakse kohale ja paigaldatakse eelnevalt rajatud vundamendile. Sellised konteinermajad võivad koosneda ühest või mitmest moodulist, mis seejärel soovi korral omavahel ühendatakse. „Tavaliselt on tehases täielikult valmis tehtud majad väikesed – kuni 60 ruutmeetrit, sest nende transport on keerulisem,“ toob Rebane välja. Seetõttu soetatakse eksperdi sõnul selliseid maju kõige sagedamini aia-, suve- või rendimajadeks.