Kellele kuulub kasum? Sotside juhi sõnad panid sotsiaalmeedia kihama

Copy
Kellele kuulub ettevõtte kasum?
Kellele kuulub ettevõtte kasum? Foto: Eero Vabamägi

Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhi Lauri Läänemetsa arvamus, et ettevõtete kasum on töötajatele väljamaksmata jäänud palk ja selle ebaõigluse muutmiseks peaks riik reageerima, tekitas sotsiaalmeedias arvamuslaviini, kus sotside juhi mõttemaailma võrreldakse Nõukogude Liidu aja vaimuga.

«Kui vaatan kasuminumbreid ja meenutan, kuidas (tööandjategatoim) alampalga tõstmisest rääkisime, siis tundub küll, et väga paljud ettevõtjad, kes ütlesid, et alampalga tõstmine on kurjast, panevad päris palju töötajate raha kasumina tasku,» ütles sotside juhist siseminister Lauri Läänemets Eesti Ekspressile antud intervjuus.

Majandusmõtleja Peeter Koppel reageeris Läänemetsa kommentaarile imestusega: «Eesti Vabariigi minister. Aastal 2023. Päriselt. Ja mina tegin kunagi enda meelest nalja, et «Kasum on ettevõtte tegevustulemi see osa, mis on töötajatele ebaõiglaselt välja maksmata jäetud.» Teate, kuidas me saame vaesuse ja meeleheite? Sellise mõtteviisiga tuleb see päris ruttu.»

Ettevõtjast endine majandusminster Meelis Atonen (RE): «Laupäeva hommikusse külma lollust ja kommunistlikku mõtlemist. Kaua me seda lollust ministri suust taluma peama?»

Ettevõtja Indrek Kasela kommenteeris: «Me elame temaga kahes erinevas Eestis: mina selles, mis eksisteerib. Ja tema selles, kus raha võetakse kusagilt, aga kust ta tuleb - see pole probleem.»

«Kas ma olen ainus, kellele tundub, et oleme jõudnud mingisse teise Eesti riiki - mitte enam sellesse, mis toimis 1991-2023? Ja enne seda tõusude ja mõõnadega ka 1918-1940?» kommenteeris parempoolne mõtleja Peeter Espak.

Ettevõtja Raivo Hein võrdleb aga sotside juhi mõtteviisi suure Peetriga, kes mäletavasti sõi tühjaks väikse Peetri toidukorvi, aga enda toidukorvi ei jaganud.

«Ma olen juba pikemat aega murelik. Meil on vist meelest läinud, kuidas 1990. aastate alguses Eestit üles ehitati. Tööga ja ettevõtlusega. Muidugi, siis polnud ka peaaegu midagi jagada,» leidis kolumnist Mart Raudsaar.

Läänemets tekitas sarnaste mõtteavaldustega laialdast vastukaja juba eelmisel nädalal, kui ta mainis ERR'le, et rekordkasumeid teenivad suurettevõtted peaksid Eesti ühiskonda rohkem panustama. Tema sõnul on Eestis vastuoluline olukord, kus ühelt poolt teenib rida suurfirmasid rekordkasumeid, kuid teiselt poolt ägavad inimesed ja paljud kohalikud ettevõtted liiga kiire hinnatõusu käes. Sotside juht pidas silmas mulluseid suuri energiaettevõtete kasumeid ja käesoleva aasta pankade hüppeliselt kasvanud kasumeid.

«Segane lugu tõesti,» kommenteeris Läänemetsa mõtteid Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas. «Ma ei mäleta, et keegi oleks kunagi väitnud, et finants- või energiasektoris oleks (alam)palga maksmisega probleeme. Kasumitega aga tehakse uusi investeeringuid ja luuakse uusi töökohti.»

Lauri Läänemets on varem korduvalt rõhutanud, et turg toimib ebaõiglaselt ja vajaks riigi suunavat kätt.

Lauri Läänemets, siseminister ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees
Lauri Läänemets, siseminister ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Foto: Kermo Benrot

«Pelgalt turud juhivad meid ökokatastroofi ning vastasseisude ja ka sõdade maailma. Seda kartis omal ajal ka Keynes (Briti majandusteadlasest John M. Keynes- toim), kes nägi ette teist ilmasõda. Keyens muretses ka kreeditoride mõjuvõimu pärast. Eriti just viimastel aastakümnetel on näha, kuidas finantsturud ja nende kontrollimatu toimimine tekitab ühiskondades uut ebaõiglust. Selle ilmekaks näiteks on asjaolu, et ülemaailmses viirusekriisis turud õitsevad, kuid samal ajal elab reaalmajandus üle raskeid aegu,» kirjutas Läänemets paar aastat tagasi Postimehe arvamusartiklis.

«Kallimaks läinud hindu enam tagasi ei pööra. Tõusma peavad palgad ja majandus vajab targemat hoogu! Ei hooldaja, poemüüja ega ehitaja pole süüdi selles, et nende palgad on väikesed. Inimene üksikuna ei määra majanduse struktuuri või jõukuse jagunemist ühiskonnas,» leidis Läänemets juuni alguses toimunud erakonna üldkogul esinedes.

«Õhukese ja abitu riigi aeg on möödas. Näeme nüüd läbi riigieelarve parempoolse maailmavaate pankrotti, kus varasem riigi kulude kasvatamine ilma tulu poolt suurendamata, on valus kõigi jaoks. Tõsi, tehtav käibemaksu tõus ei ole meie esimene eelistus. Rohkem saavad ikka panustada need, kes on edukad ja teenivad enam. Sotsiaaldemokraatide nägemuses on maksude maksmine aga au asi – see on patriootlik tegu teisi aidata.»

Tagasi üles