Ekspert: magalarajoonid on hea võimalus esimese kodu soetamiseks

Kortermaja Tallinnas Mustamäel Foto: Claire Peinar / Postimees

Kuigi Tallinna magalarajoonid pole korteriotsijale alati esimene valik, võivad need hinna ja taristu tõttu olla hea võimalus eeskätt noortele esimese kodu soetamiseks.

Tänavuse aasta müüginumbrid kinnisvaraturul on mullusega võrreldes veidi madalamad, seda ka magalarajoonides, kus käib reeglina aktiivne tehingute tegemine. „Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga on Lasnamäel ja Mustamäel tehtud kinnisvaratehingute arv langenud umbes 30%. Kui võiks eeldada, et tänu taskukohasusele on magalarajoonides turg pisut elastsem, siis tegelikult on ka seal toimunud tuntav aktiivsuse langus,“ rääkis Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane.

Samas on korteri keskmine hind tõusnud ka magalarajoonides. Kui Lasnamäel on korteri keskmiseks hinnaks umbes 116 000 eurot, siis Mustamäel on see veidi kõrgem. Samuti mõjutab magalarajoonide statistikat samasse piirkonda ehitatud uusarenduste arv, sest nii Õismäe, Mustamäe kui ka Lasnamäe piirkonda kerkib pidevalt uusi kortermaju, mis muudab valiku neis linnaosades aina mitmekesisemaks. Samas kesklinna uute korteritega on magalarajoonide uued korterid siiski oluliselt odavamad.

„Kuna uusarendusi on nendesse linnaosadesse juurde tulnud, siis võib korterite hinnavahe olla kümnekordne või isegi suurem. Näiteks on Mustamäe kõige odavam korter müügis 42 000 euroga, samas kui kõige kallim korter on müügis lausa rohkem kui 600 000 euroga,“ näitlikustas Rebane.

Kuigi magalarajoon ei pruugi olla paljude jaoks esimene valik, on laenuraha kallinemise ja kiire hinnatõusu tõttu langenud kinnisvara kättesaadavus seadnud küsimuse alla kodu otsivate inimeste, eesotsas noorte võimalused. Rebase sõnul ei tohiks magalarajoone ja ka sealseid vanemaid kortereid võimaluste hulgast maha kriipsutada, kuna ennekõike sõltub kõik konkreetsest objektist, mis koduotsijatel sõelale jääb. „Kindlasti võiks müüjalt küsida, milliseid renoveerimistöid kortermajas läbi viidud on, millises seisus on maja elektri- ja küttesüsteem – see kõik määrab nii kinnisvara hetke- kui ka tulevikuväärtuse, samuti saab selle info põhjal mõelda, milliseid väljaminekuid tulevikus vaja võib minna,“ soovitas Rebane.

Kuigi sageli muretsetakse magalarajooni soetatud korteri tulevikuväärtuse pärast, ei tasu eksperdi sõnul seda karta. Kui osta praegu korter magalarajooni, siis ei tasu mõelda, mis saab sellest kinnisvarast 50 aasta pärast – kinnisvara ei osteta kogu eluks. „Võimalik, et juba viie või kümne aasta pärast on silmapiiril teine kinnisvara ja vana müüakse maha. Julgen arvata, et magalarajoonide korterid on turul endiselt likviidne kaup ka viie või kümne aasta pärast,“ julgustas ekspert.

Kuivõrd magalarajooni kasuks räägib ka juba väljaarendatud ja hästitoimiv infrastruktuur ühes hea ühistranspordiühenduse, kaubanduskeskuste, koolide ja lasteaedadega, võib sellel olla palju eeliseid, mis äärelinnas elamise üle kaaluvad.