Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2015/11/09/4677767t1hf753.jpg)
/nginx/o/2012/03/21/1020570t1he14b.jpg)
Järvamaa väikeasulates on toasooja arved linnadega võrreldes ligi kaks korda suuremad. Kuigi küttehinda on seal tõstetud talve jooksul mitu korda, teatas Järvamaal kuues vallas katlamaju haldav Avoterm hiljuti, et sooja tootmine annab kahjumit ja nii edasi tegutseda pole võimalik.
Järva Teataja uuris, kuidas tulevad maa-asulate inimesed suurte küttearvetega toime ja millisena näevad nad oma kodukoha tulevikku.
Kui Türi-Allikul elav pensionär Maie Andrejeva kaks nädalat tagasi postkastist kommunaalarve välja võttis, valgusid tal silmad pisaraid täis. «Helistasin kohe tütrele. Ta soovitas mul närvide rahustamiseks rohtu võtta,» meenutas Andrejeva nukralt pead vangutades.
Arvel oli must valgel kirjas: 281,32 eurot. 310eurosest pensionist on Andrejeva alati suutnud kommunaal-, elektri- ja telefonimaksed ära maksta, kuid mitte enam, sest muidu ei jää söögi ja rohtude tarvis sentigi.
Raske südamega läks Andrejeva Türi vallavalitsusse abi paluma. Sellest rääkides tõuseb tal klomp kurku – talle ei meeldi abi paluda.
Soojaarvega vallavalitsus Andrejevat aidata ei saanud, sest lesknaine elab üksi neljatoalises korteris ja tal on palju ülepinda.