Aina rohkem vanemaid aitab noortel kodulaenu omaosalust tasuda

Kodulaenu sissemakseks kogumine käib paljudel üle jõu, mistõttu on oluline omafinantseeringu määra alandamine. Foto: Shutterstock

Kõrge inflatsioon ja Euroopa keskpanga intressimäärad on teinud kinnisvaraturule sisenemise raskemaks ja eriti noortel on aina keerulisem leida omaosaluseks vajalikku raha. Järjest sagedamini tulevad siin mängu lapsevanemad.

Elukalliduse kasv ühes intressimäärade tõusuga on pannud pangad olukorda, kus kodulaenu taotlejatele tuleb eitavaid vastuseid anda rohkem kui varem. Luminori klienditeenuste juhi Kaspar Korki sõnul on tunnetuslikult kasvanud ka kodu otsivate inimeste keskmine vanus, kuna noortel on praegustes tingimustes väga keeruline kinnisvaraturule siseneda.

„Kui varem tuli esimese kodu ostuks käia keskmiselt välja umbes 10 000 eurot, siis nüüd on see summa väga palju tõusnud. Seetõttu on noortel spetsialistidel ja noortel peredel järjest keerulisem sobivat kodu osta, sest võimalused ja vajadused ei pruugi olla kaugeltki tasakaalus,” sõnas ta.

Kuigi Luminori tellimusel hiljuti läbi viidud uuringu kohaselt plaanib kolmandik Eesti inimestest uue kodu ostmist ning 28%-l neist on olemas ka vajalik omaosaluse summa, moodustavad siiski lõviosa koduotsijatest just need, kel omaosaluseks vajalikku rahasummat tagataskust võtta ei ole.

Nii on omaosaluse puudumine asetanud noored olukorda, kus puuduoleva summa aitavad kokku koguda lapsevanemad. „Kuna Eesti on olnud tänaseks juba enam kui 30 aastat iseseisev ning meie majandusel on läinud hästi, siis teatud põlvkondadel leidub vaba raha, mida kodu ostmiseks targasti ära kasutada,” kommenteeris Kork. Kõrge euribori tingimustes leidub ka vanemaid, kes ostavad lapsele korteri välja ning loobuvad laenu teenindamisest, kuid seda juhtub pigem harva.

„Kui 15 aastat tagasi oli vanemate rahaline abi pigem harukordne, siis nüüd näeb seda mustrit järjest enam. Õnneks saavad vanemad olukorra keerukusest aru ning kaitsevad lapsi olukorra eest, kus oma kodu ostmisega peaks veel pikki aastaid ootama. Kui vanematel on vähegi võimalus last kodu soetamisel aidata, siis tuleks seda kasutada, sest see on majanduslikult kindlasti mõistlikum kui üürimine,” lisas ta.

Varasemalt on kodulaenu omaosaluse koormat aidanud kergendada ka lisatagatise olemasolu, kuid nüüd on pangad muutunud selle hindamisel järjest konservatiivsemaks. „Lisatagatis pole kindlasti enam võluvits, mille olemasolu pangast positiivset otsust saada aitab. Järjest enam kontrollitakse lisatagatise omaniku tausta ja maksevõimet ning analüüsitakse, kas lisatagatise käendaja oleks võimeline teenindama lisaks ka taotletavat laenu. Neid inimesi, kes nendesse parameetritesse mahuvad, leidub väga vähe. Seega ei tasu lisatagatisele lootma jääda, sest laenusaaja omaosalus on sellest kindlasti olulisem tegur,” tõdes Kork.