Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta teises kvartalis töötuse määr 6,7%, tööhõive määr 69,2% ja tööjõus osalemise määr 74,2%.
Aastaga kasvas töötute arv 8500 võrra
Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötuse näitajad on pöördunud tõusule. „Teises kvartalis oli töötuid 50 200, mida on 8500 võrra rohkem kui aasta varem ning 11 100 võrra rohkem kui tänavu esimeses kvartalis. Vassiljeva sõnul on kõige suurem muutus toimunud naiste töötuses. „Töötuid mehi oli teises kvartalis 23 500 ehk 200 inimese võrra vähem kui aasta tagasi. Naisi aga 26 700, mis on 8700 võrra rohkem kui mullu samal ajal,“ ütles ta.
Ka tänavu esimese kvartaliga võrreldes suurenesid naiste töötuse näitajad rohkem kui meeste omad – 8000 võrra naistel ja 3100 võrra meestel. „Meeste töötuse määr oli 6,3% ja naiste oma 7,1%. Meeste töötus kasvas pigem vanusega – 50-74-aastaste vanuserühmas on meeste töötuse määr (8,5%) naiste omast (5,6%) tunduvalt kõrgem.“
Tööga hõivatute arv kasvas võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 21 300 inimese võrra, kuid tänavu esimese kvartaliga võrreldes veidi vähenes, ulatudes 694 800 inimeseni. „Mehi ja naisi oli hõivatute seas peaaegu võrdselt, vastavalt 347 500 ja 347 300 inimest. Kuna tööealise rahvastiku arv on 2023. aastaks võrreldes eelmise aasta algusega suurenenud, püsis tööhõive määr hoolimata hõivatute arvu kasvust 69,2 protsendiga suhteliselt stabiilne,“ lisas Vassiljeva.
Vähenes ka majanduslikult mitteaktiivsete inimeste arv ja kasvas tööjõus osalemise määr, st nende 15-74aastaste inimeste osakaal, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatud ja töötud kokku). Kui mullu teises kvartalis töötas või otsis tööd 73,1% tööealisest rahvastikust, siis tänavu teiseks kvartaliks tõusis tööjõus osalemise määr 74,2% peale, mis on viimaste aastate kõrgeim näitaja. Majanduslikult mitteaktiivsete inimeste arv oli 259 000 ehk 4200 inimese võrra väiksem kui aasta varem ja 9600 võrra väiksem kui 2023. aasta esimeses kvartalis.