Hundikari jalutas päise päeva ajal taluõuele

Triin Tõnisson nägi just selle koha peal hunte, kes olid tema kodumajale tulnud nii lähedale, et võinuks põhimõtteliselt aknast sisse vaadata. Vedas, et samal ajal hoovil olnud koer Zorro huntide juurde ei jooksnud, sest muidu võinuks temast õnnetu ohver saada. Foto: Tiit Reinberg

Augusti keskpaiku leidis Järva vallas Laimetsas, mis jääb Tallinna–Tartu maanteest umbes viie kilomeetri kaugusele, aset hirmutav juhtum. Keset päeva tuli Pärna talu õuele kuus elujõus hunti, kes ei teinud inimestest suurt väljagi. Kahte lehte põgenema sundis neid alles pereema Triin Tõnissoni vali karjumine.

Ehkki ehmatavast elamusest on juba poolteist nädalat möödas, on Triin Tõnissonil pilt veel praegugi elavalt silme ees. «Juhtusin tol päeval kella 11.30 paiku silmama maja nurga juures suurt koera. Jõudsin mõelda, et huvitav, kelle koer see on, kui järgmisel hetkel nägin talle järgnemas veel kaht koera. Pidasin loomi esiotsa tõesti koerteks, kuid siis vaatasin lähemalt ja mõistsin, et need on hoopis hundid,» meenutas ta.

Maja nurga taha vaadates jahmus Tõnisson aga veelgi enam, sest seal oli kolmele nähtule lisaks veel kolm hunti. Siis polnud tal vähimatki kahtlust, et seisis silmitsi kuuepealise hundikarjaga. «Kuna teadsin, et minu kolmeaastane poeg ning kahe ja poole aastane vennatütar hüppasid ja kilkasid sel hetkel õue peal batuudil, ei osanud ma reageerida muud moodi, kui hakkasin kõvasti karjuma, et hunte minema peletama,» lausus ta. «Õnneks see toimis ning kolm tükki jooksid ühele ja kolm teisele poole minema.»