Vähk võib varitseda ka töökeskkonnas

Meestel esineb sagedamini pea- ja kaelapiirkonna kasvajaid. Foto: Shutterstock

Vähkkasvajad on Eesti inimeste surmapõhjuste seas teisel kohal südame-veresoonkonna haiguste järel. Suurem osa inimestest aga ei tea, et ka töökeskkonnas võib olla vähki tekitavaid aineid.

Tervise Arengu Instituudis (TAI) sel aastal valminud uuringust selgus, et Eestis diagnoositakse aastas keskmiselt 776 vähijuhtumit, mida võib seostada töökeskkonna riskiteguritega. Kui näiteks asbestiga töötamisel oli selgelt näha suurem seos kopsuvähi juhtumitega, siis üllatusena selgus uuringust ka näiteks see, et vahetustega või öötöö võib suurendada rinnavähki haigestumise riski.

Töökeskkond on koht, kus me veedame suure osa oma ajast, kuid alati ei pruugi see olla turvaline paik. Tööl võivad meid varitseda nähtamatud ohud – kantserogeenid ehk tegurid, mis viivad vähi tekkeni või tõstavad vähki haigestumise tõenäosust. Paljud töötajad ei pruugi teadagi, et ka neil võib oma töökeskkonnas olla kokkupuude kantserogeenidega ning ka näiliselt ohututel ametikohtadel võib olla varjatud risk.

Järgmisel nädalal kogunevad Tallinnas üle mitme aasta erialaspetsialistid, et koos hinnata olukorda kutsevähi valdkonnas Eestis. Teadlikkuse suurendamiseks kutsub Tööinspektsioon kõiki tasuta teavitusüritusele „Nähtamatu oht tööl – kutsevähist Eestis“, kus räägitakse vähiennetusest töökeskkonnas. Üritus toimub Tallink SPAs (Sadama tn 11a, Tallinn) 30. augustil kell 9.30. Osaleda on võimalik ka veebi teel. Kohtade arv on piiratud, registreeri üritusele siin.

Tartu Ülikooli Kliinikumi onkoloog, dr. Kertu Kuldsaar selgitab, et on teada mitmed tegurid, mis tõstavad pahaloomulisesse kasvajasse haigestumise riski ning halva üllatusena on nii mõnigi neist mõjuritest ka sagedased nähtused meie töökeskkondades, kus veedame keskmiselt kolmandiku oma ööpäevast. „Teadlikkus ja märkamine on siinkohal võtmesõnad, mis võiks anda meile edumaa vähkkasvajate haigestumuse ja suremuse vähendamisel, sest paljud neist riskifaktoritest on ennetatavad või nende mõju kontrollitav,“ ütleb doktor Kuldsaar.

Tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja Silja Soon toob näite, et kõrgustes töötades on ju iseenesestmõistetav, et enda kaitsmiseks tuleb kiiver pähe ja rakmed selga panna, aga vähiriski on inimestel tihti keerulisem tajuda. „Oma töös oleme näinud juhtumeid, kus töötaja tänased tervisemuresid võib seostada aastakümnete taguste valede valikutega töökeskkonnas. Seetõttu tuleb hakata rääkima ka kutsevähist - see on salakaval haigus, mis hiilib ligi vaikselt ja aeglaselt, mistõttu on oluline juba varakult tegeleda ennetusega,“ räägib Soon.