Paljud järvalased said piksehoiatuse

Laupäev, 19. august algas Tartus äikeseliselt. Foto: Indrek Toom

Nii mõneski piirkonnas saatis Telia täna Järvamaa elanikele piksehoiatuse. Selline hoiatamine piirkonna põhiselt on vägagi tänuväärne. Aga kuidas enneast ikkagi äikese eest kaitsta ja mida kõu tegelikult teha suudab?

Pikselööki ei saa ära hoida, kuid selle tagajärgede eest saab kaitsta nii ennast kui oma vara. Päästeameti andmetel on tänavu saanud äikesest alguse kuus tulekahju, neist neli eramutes ja kaks abihoonetes.

Alles mõned päevad tagasi registreeris Nublu suitsu- ja vingugaasiandur tulehäire Põlvamaa eramus. Piirkonnas oli tugev äike ja pikselöögist tekkis elektrijuhtmete liigpinge.

G4Si kommunikatsioonijuht Maxim Tuul selgitas, et esimese korruse elutoas läksid seina sees juhtmed põlema. "Tuli levis tuppa, kus seina juures seisis diivan, mis omakorda süttis,“ rääkis ta. 

Eramus viibis Tuulesõnul kaks inimest - eakas proua ja tema poeg, kes viidi pärast tulekahju kustutamist kiirabiga haiglasse kontrolli, sest nad viibisid vähemalt 20 minutit vingu ja suitsu sees.

Veelgi tõsisem õnnetus juhtus Tuule teada kuu tagasi Häädemeeste vallas Treimani külas. "Häirekeskus sai teate, et majja sisse löönud äikese tõttu sai vigastada akna läheduses viibinud laps. Kiirabi viis haiglasse põletada saanud lapse ning vingumürgistusega mehe. Ülejäänud majas viibijad, ema ja kaks last, viga ei saanud," lausus ta.

Toas oli tahmunud laud ning majast oli välja visatud hõõguma hakanud vaip ja kardinad. Äikeselöök oli purustanud maja ühe aknaklaasi, ajanud segamini toa sisustuse ning löönud lahti maja otsaseina tellised, mis osaliselt ka alla pudenesid. Seina ümbruse ohuala piirati lindiga. Äike oli kahjustanud ka elektrikilpi, mille kontrollimiseks kutsuti kohale elektrikud.

Elektrilevi ohutuskoolitaja Raivo Oras märkis, et teinekord võib olla äike kaugel ja lööb elektrivõrku kilomeetreid eemal, kuid liigpinge jõuab siiski mööda elektriliine majapidamisteni. “Välgulööki pole võimalik ära hoida, kuid selle mõjude eest saab kaitsta nii ennast kui oma vara,”- sõnas ta.

Vaid paar päeva pärast õnnetust Treimanis, sai Päästeamet uue sarnase väljakutse – äike oli majja löönud Põltsamaa vallas Pauastveres.

Päästjate saabudes oli hoone ja pööning suitsu täis. Äike oli löönud aknapleki alla maja soojustusse, kust leiti väike tulekolle. Äikeselöögi tõttu oli paigast nihkunud ka välisseina palk. Ripplae valgustid olid pesadest välja kukkunud, kahjustada olid saanud elektripistikud, -lülitid, -juhtmestik, erinevad elektriseadmed ning elektroonika.

Vali kärgatus lõi äikeselöögi ajal majas olnud noormehel kõrvad lukku, ta kaotas osaliselt kuulmise ning kurtis, et pea käib ringi. Tema tervise kontrollimiseks tuli kohale kiirabi. Päästjad veendusid samal ajal hoone tuleohutuses.

Kuidas kaitsta end äikese eest?

*Võimaluse korral püsi siseruumides, sulge hoonete uksed ja aknad ning ära seisa akende lähedal.

*Eemalda kodumasinad vooluvõrgust ja juhtmed seinakontaktidest.

*Hoia seinakontaktidest eemale (vaata järele, et ka kardinad poleks nende lähedal).

*Ära räägi lauatelefoniga, sest see võib põhjustada elektri- ja akustilise šoki.

*Ära tee äikese ajal ahju, kaminasse ega pliidi alla tuld, sest laetud osakesed suitsus toimivad piksevardana.

*Ära ava veekraane, sest vesi on hea elektrijuht.

*Ära varju üksikute puude alla – puit on hea elektrijuht. Välk tabab sagedamini lehtpuid, eriti tamme, sest need juhivad elektrit paremini kui okaspuud.

*Metallmastide ja -aedade lähedal on välgutabamuse võimalus suur.

*Hoia eemale maha langenud elektriliinidest ja teavita nendest Elektrilevi rikketelefonil 1343.

*Vigastuste ning otsest ohtu kujutavate purustuste korral helista hädaabinumbril 112.

Allikas: Elektrilevi

Oma kogemustele tuginedes märkis Raivo Oras, et tihti on traagiliste õnnetuste põhjuseks vähene elektriohutusalane teadlikkus ja ohutunne – seda nii lastel kui nende vanematel. “Tihtipeale võib õnnetuste põhjuseks olla inimlik laiskus – laadijad on seinakontaktis, väikeelektroonika seadmed vooluvõrkudes, pikendusjuhtmed on ilma ülepingekaitsmeta ja nii edasi,” lausus ta. “Näiteks arvutid, ruuterid, digiboksid, laadijad, telerid ja muusikakeskused on eriti tundlikud just liigpinge ja impulssvoolu suhtes.”

Kuid kuidas siis kaitsta oma kodu äikese eest? Oras ütles, et hea ennetusmeede on kasutada nõuetekohaseid piksekaitsmeid. Hoone piksekaitse koosneb välis- ja sisesüsteemist. Välissüsteemi ülesanne on püüda välgunoolt, läbi maandurite noole jõud hajutada ning seejärel maasse suunata. Sisesüsteemi ülesandeks on kaitsta elektriseadmeid liigpingete ja impulssvoolude eest.

Oras toonitas, et piksekaitse tervikteenust pakub Eestis mitu ettevõtet, kuid 100-protsendilist kaitset otsetabamuse korral ei saa keegi kahjuks garanteerida. “Elektritöödel ja piksekaitsesüsteemide väljaehitamisel tuleb kasutada kindlasti ainult vastavat kompetentsi omavaid spetsialiste. Lisaks tuleb lasta kontrollida, kas elukoha elektripaigaldise kordusmaandus on töökorras ja mõõtmistulemus normis,” lisas ta.

Orase sõnul on äikese ajal ohus kõik elektroonikaseadmed ning tihti pole kasu ka sellest, kui ainult elektrikilbist vool välja lülitada. “Piksetabamuse korral võib liigpinge läbi kilbi ikkagi seadmetesse jõuda. Seetõttu on targem kõik elektriseadmed, mida ei kasutata, pistikupesadest välja võtta ja tekitada seeläbi turvaline kaitselahutus.”

G4Si kommunikatsioonijuht Maxim Tuul lisas, et kindlasti tuleks igas majapidamises elektrikilbile tähelepanu pöörata. Vana elektrikilp võib olla märk sellest, et kodu voolukoormus on piiratud ning sellisel juhul ei aita õnnetusi vältida ka uue juhtmestiku paigaldamine. “Kui pidupäeva eel käib suurem kokkamine ja korgid enam vastu ei pea, siis võta seda kui ohumärki. Korkide väljalöömine tähendab, et korraga on kasutusel liiga palju elektriseadmeid või mõni vana seade pole töökorras,” soovitas ta.

Raivo Oras rõhutas, et äikese ajal tuleb pistikust välja võtta kõik kodumasinad ja väikeelektroonika seadmed (arvutid, ruuterid, telerid jne). Ka telefone ei tasu vooluvõrku laadima jätta. “Seina jäetud laadijad muutuvad elektrivõrku sattunud liigpinge korral “tulepallideks” ja põhjustavad tulekahju. Olge ettevaatlikud ja kuulake tähelepanelikult ilmaennustusi – äikesehoiatust peab võtma täie tõsidusega!”

Veel tuleb meeles pidada, et ruuterite küljest peab lahti ühendama ka interneti andmesidekaablid! Külmikute ja kohtkindlate seadmete (näiteks elektripliit, õhksoojuspump, boiler jne) pistikuid ei pea seinast välja tõmbama.