Ühistranspordist ja automaksust

Igor Taro. Foto: Arvo Meeks

Mille poolest erineb linna- ja maainimese argipäev? Linlane teeb lihtsalt oma isikliku päevaplaani, aga maal elades peab plaane sobitama kõigi pereliikmete logistikaga ning tihtipeale tuleb kokku klapitada kolme-nelja inimese liikumine.

Linnas on mure, et bussid on täis või käivad ainult kolm korda tunnis. Maainimese suur võit on juba see, kui kodunt enam-vähem silmanähtavas kauguses peatub koolibuss vähemalt korra päevas. Liikumisvõimalused pole sugugi samaväärsed. Tallinnas saab liikuda nelja liiki ühissõidukiga, kolme liiki sõidujagamisteenust kasutades, taksoga, isikliku autoga või jalgsi. Hajaasustuspiirkonnas on lisaks pikale jalgsimatkale praegu ainus ajasäästlik alternatiiv isiklik sõiduauto.

Liikumisvõimaluste vähesus kahandab maapiirkondades ka teiste teenuste kättesaadavust. Kõige rohkem kurdavad lastevanemad selle üle, kui keeruline on pakkuda lastele mitmekesist huviharidust. Kui üks vanematest ei võta keset tööpäeva ette logistika sättimist ja autojuhtimise ülesannet, siis on väljaspool maakonnakeskust elades huvitegevus peaaegu võimatu.