Muuseumis avaneb metallikunstnik Urve Küttneri fantaasiaküllane looming

Urve Küttner. Osa installatsioonist „Kotid meie ümber“. 2001–2009. Merevaik, hõbe, briljant. Foto: Autori kollektsioon

Adamson-Ericu muuseumis avatakse 8. septembril Eesti ühe mitmekülgsema metallikunstniku Urve Küttneri (1941) isikunäitus „Kristallisatsioonid“, mis heidab pilgu kunstniku loomingulistele otsingutele rohkem kui viie aastakümne jooksul.

Fantaasiaküllase vabaloomingu kõrval, mis pakub vaatajale inspireerivat kaasamõtlemist, on näitusel eksponeeritud ka tema disainitud tooted Tallinna Juveelitehase sarjadest „Elegant“ ja „Arnika“, mille puhul paljud kogevad kindlasti äratundmisrõõmu.

„Küttner on Eesti kunstis silmapaistvalt laia ampluaaga metallikunstnik, kes on kirgliku ja teravmeelse katsetajana tegelenud mitmesuguste materjalide ja tehnikatega. Kogu loometee jooksul on teda paelunud piiride nihutamine eri kunstižanride vahel – kunstniku loomingus on tööstusdisaini, skulpturaalseid vorme, filigraanselt hõrku juveliirikunsti, kontseptuaalseid projekte ja ehteinstallatsioone ning monumentaalseid roosteprotsessiga mängivaid maale metallil. Kõike seda saabki väljapanekul näha,“ tutvustab näituse kuraator Kersti Koll.

Urve Küttner lõpetas 1967. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (praeguse Eesti Kunstiakadeemia) metallikunstnikuna ja töötas seejärel kuni 1976. aastani disainerina Tallinna Juveelitehases. Tema kavandatud kuulsamad lauariistade sarjad „Elegant“ ja „Arnika“ kuuluvad Eesti tööstusdisaini kullafondi. Selsamal perioodil alustas Küttner aktiivselt vabaloominguga ja järjepideva esinemisega näitustel ning töötas 1976. aastast ka mitu aastakümmet Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna.

1970. aastate lõpust alates pühendus Küttner oma stiili otsides tehniliselt väga nõudliku ja Eesti kunstis üsna haruldase akenemaili kasutamisele. Vääriskivide ja meisterliku hõbefiligraani kõrval on teda võlunud ka kodumaine paekivi oma geoloogilise rikkuse ja tekkelooga. Kunstniku tõeliseks signatuurmaterjaliks on aga kujunenud merevaik, mis oma aegade ladestuste, hilisemate folkloorsete tähenduste ja iga tüki ainulaadse koloriidiga on innustanud teda looma ehtekomplekte ja kontseptuaalseid sarju. Aastakümneid on merevaik olnud Küttneri uurimisteemaks, millest tal ilmus 2022. aastal ka raamat.

Küttnerit huvitab ehe eelkõige kui tugev sõnumikandja. Sajandivahetuse paiku leidis tema loomingus aset radikaalne pööre: kunstnik hakkas tegelema rafineeritud kontseptuaalsete ehteinstallatsioonidega, luues mitmekihilisi tähendusvälju ning esitledes oma ehteid tihti ka dialoogis kultuuri- ja kunstiajaloost laenatud visuaalsete tsitaatidega. Sel moel on ta vaadelnud teda puudutavaid ühiskondlikke teemasid ning loonud pühendusi talle olulistele isikutele Eesti ja maailma kultuuriloos. Kõige pikaajalisemaks on kujunenud tema loominguline dialoog Paul Delvaux’ga.

2010. aastal toimus eri juveliiritehnikaid peensuseni valdava Küttneri loomingus taas märkimisväärne pööre. Kunstniku sõnul jõudis ta õhkõrnast hõbeniidist sooraua roosteni, asudes teostama monumentaalseid roostese pinnaga metallmaale.

Urve Küttneri loomingut on pärjatud 1998. aastal Kristjan Raua nimelise aastapreemiaga ning kahel korral, 2001. ja 2016. aastal, Ede Kurreli nimelise kunstipreemiaga.

Näitusega kaasnevad publiku- ja haridusprogrammid. Esimese üritusena toimub 21. septembril Disainiöö festivali raames kohtumine kunstnikuga.

Näitusel eksponeeritud teosed on pärit Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi ning Eesti Kunstnike Liidu kunstikogust, autori isiklikust kollektsioonist ja mitmest erakogust.

Näitus on avatud 11. veebruarini 2024.