Tõrvaaugu Metsapäev tuleb Rassi külas juba 30. korda

Metsa-ja matkapäev Tõrvaaugus Foto: Kristo Kivisoo/ Järva Teataja

Kui rääkida Rassi küla igasügisesest menuüritusest Tõrvaaugu Metsapäevast, peab alustama kogukonna hingest Elor Ilmetist. Tänavu tähistatakse mehe eestvedamisel metsapäeva 30. sünnipäeva, kuid pidupäeva juured ulatuvad palju sügavamale, kirjutab Paul Lees. 

Juba tema isa teenis leiba metsaülemana, mistõttu ei pidanud ka Elor noore mehena kaua mõtlema, kes temast võiks saada.

“Siinne kogukond on metsade keskel elanud terve oma elu. Juba mõisate ajal oli seal mõisa metskond, hiljem siis riigi metskond. Inimesed on metsast alati tööd saanud ja metskonnaga seotud olnud. Minu lugu ei ole liiga erinev,” selgitab hetkel RMK Viljandimaa metsaülemana töötav Elor.

Rassi külas elab ligi 40 inimest, Elor üks nendest. Kuna mets on alati kogukonda liitnud, otsustas ta kunagise Kabala metskonna ülemana 1993. aastal Metsapäeva tähistama hakata.

“Esialgne Metsapäev oli rohkem mõeldud võistlusena, kus kohalikud metsamehed said oma oskustega erinevatel metsatöödel mõõtu võtta. Nüüd on võistlusmoment küll endiselt olemas, kuid täna on päev pigem mõnusa pereüritusena mõeldud,” kirjeldab Ilmet.

Mehe sõnul on Metsapäev lisaks kogukonna kokkutoomisele ka ideaalne võimalus järelkasvule metsaga seonduvat tutvustada. Näitena toob ta välja silmateritamise võistluse, kus palja silmaga tuleb kaugelt määrata puu kõrgus, läbimõõt ja vanus. Kuigi ülesannet võiks pidada ainult kogenud metsameeste pärusmaaks, meenutab Ilmet naerdes paari aasta tagust võistlust, kus täpseima silma autasu reisis kõigi üllatuseks hoopis Kirivere põhikooli õpilasele.

Nüüdseks on kohalik metskond ära kaotatud ning Metsapäeva korraldamise on üle võtnud kohalik külaselts. Nii pannakse seegi aasta vanas Kabala metskonna pargis püsti pidu, mis tutvustab kõike metsa ja metsandusega seonduvat.

Võimalus metsa tundma õppida

Rääkides Kabala laantest, tõmbub Elori ilme tõsisemaks. Seda seetõttu, et kohaliku metsa tervis ei ole mehe sõnul nii hea, kui võiks. “Ümberringi on siin väga palju kaitsealasid, mille eest hoolitseda ei või. Metsades on suured kahjustused tormide näol ja siis käib sealt ürask lihtsalt üle. Ühel hetkel kukub vana mets aga lihtsalt ümber. Nii on inimestel, kes on ikka harjunud metsas käima, sinna raske ligi pääseda, kuna puud kukuvad ka teede peale,” tõdeb Elor.

Metsaülem mõistab, et looduse säilitamise ja sellest majandusliku kasu saamine debatt on ühiskonnas emotsionaalne teema. Sellepärast ongi just Metsapäev Elori hinnangul hea võimalus ise loodusega otseselt kokku puutuda ning teadmisi ka pere pisematele liikmetele edasi anda. Näiteks on lastele on avatud käeliste tegevuste töötuba, et ka nemad metsa paremini tundma õpiks, ja toimub ka traditsiooniline seenematk ja seente määramine.

Ilmetil on rõõm tõdeda, et Metsapäev on ajas kõvasti kasvanud ning uusi külastajaid leidnud. Traditsioonilisele pidupäevale satub igal aastal mõni uudistaja ka välismaalt.

“Neile pakub alati suurt huvi kohalik tõrvaahi. Kunagi aeti siin tööstuslikult tõrva ning sellest ka kandi nimi Tõrvaaugu. Hetkel on meil alles küll vaid väiksem suveniirahi, kuid kellegi suusad tõrvatakse ikka igal aastal ära. Ja nina tahavad kõik juurde pista,” naerab Ilmet.

Pidupäeva juured ulatuvad sügavale

Esimene Metsapäev toimus Tõrvaaugus juba 1929. aastal. Eloril on vanast ajast säilinud aga plakat 1937. aasta pidupäevast, mida tähistati juba väga suurelt. “Kuulutuse pealt saab lugeda, et kaugemalt tulijatele oli isegi hobustehoid päeval olemas, rääkimata puhvetist ja alkohoolsetest jookidest,” naerab Ilmet.

Septembri kolmas laupäev on läbi aastate olnud metsahoidjate tööle pühendatud päev. 16. septembril korraldatakse ka üle-eestilist Metsarahvapäeva, mis loob inimestele võimaluse metsatööliste tegemistega tutvust teha. Üle-eestilise Metsarahvapäeva kõikvõimalike üritustega on võimalik tutvuda ürituse kodulehel. Päeva korraldamist toetab KIK.