Avalda arvamust, milline eurotegu on Järvamaa elu kõige rohkem edendanud

Tallinna-Tartu maantee, Võõbu uus teelõik Foto: Kristo Kivisoo/ Järva Teataja

Täna algav kampaania “Südamega tehtud eurotegu” kutsub üles märkama ja tunnustama Euroopa Liidu toel tehtud projekte.

Eesti Euroopa Liiduga liitumise otsusest möödub sel sügisel 20 aastat. Euroopa Liidu struktuurifondidest saadud toetus on Eesti eluolu edendamise oluline mootor olnud kogu selle perioodi vältel. 4. septembril algab üleriigiline kampaania, mille eesmärk on välja valida parimad eurotoetust saanud projektid ning tunnustada edulugusid, kus Euroopa Liidu toetused on aidanud kaasa Eesti arengule ja heaolu kasvule ning inimeste toimetulekule. Kampaaniat korraldab Euroopa struktuuritoetuste korraldusasutus Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK).

Alates EL-iga liitumisest on Eestis struktuurifondidest toetust saanud üle 40 000 projekti - Narvast Kärdlani ja Tallinnast Setomaani on väga paljude Eesti inimeste eluolu ja ümbritsev keskkond palju paremaks muutunud. Viimasest seitsmeaastasest eelarveperioodist viiakse ellu üle 14 500 projekti, millest osad veel 2023. aasta lõpuks valmimas.

Riigi tugiteenuste keskus ootab kõik Järvamaa inimesi nomineerima oma piirkonna eurotegu, mis väärib tunnustamist. Ehk projekt, mis on enim piirkonda mõjutanud või sind inimesena aidanud. Võid valida piirkondliku projekti asemel ka mõne üle riigilise olulise projekti.

Järvamaalt on viimase kuu aasta jooksul toetust saanud 376 projekti. Nende seas nii Tallinna-Tartu maantee ehitus, kui ka palju väiksemaid ettevõtmisi.

„Toetatud on väga laia spektrit – muuseumidest liiklussõlmedeni ja väikeettevõtete starditoetusest kuni lasteaiakohtade loomiseni. On oluline märkida, et füüsiliste objektide kõrval on palju tuge saanud valdkonnad, mida silmaga näha ei saa, kuid mis ometi on tähendanud elukvaliteedi tõusu inimeste jaoks: näiteks uuendatud vee- või kaugküttetrassid, teadusuuringud või tänu ümberõppekoolitusele ja nõustamisele uue töökoha leidnud tuhanded inimesed,“ selgitab Urmo Merila, RTK toetuste valdkonna juht.

Kui varasemal perioodil läks lõviosa rahast n-ö betooni ehk suurtesse infrastruktuuri investeeringutesse, siis lõppeval toetuste perioodil on panustatud enam vahendeid struktuursetesse ja mahukatesse reformidesse. Näiteks võib tuua koolivõrgu (kõik loodud riigigümnaasiumid) ja haiglavõrgu ümberkorraldamise (kõik loodud esmatasandi tervisekeskused), mis omavad väga olulist mõju igale Eesti perele ja mille tulemusena saavad inimesed paremat ja kättesaadavamat teenust. Struktuurifondide üks eeliseid on see, et rahastusperiood on pikk ning nii on võimalik suuremaid ja mõjusamaid muudatusi Eesti jaoks ellu viia.

„Ellu viidud projekte tasub märgata ja tähele panna juba ainuüksi sellepärast, et igaüks neist on märk sellest, kuhu me kuulume – Euroopa Liitu – ja et meid pole jäetud üksinda, vaid oleme saanud tänu erinevatele toetusmeetmetele ellu viia kümnete tuhandete inimeste unistusi. Märgakem saavutatu mõju, Eestile ja meie inimestele toodud muutust ja tunnustagem neid, kes projekte edukalt on ellu viinud,“ lisas Merila.

Tänavu lõpeb struktuuritoetuste 2014-2020 periood, mil Eesti sai fondide eelarvest 3,8 miljardit eurot. Sel perioodil on eurotoetuste osakaal riigieelarves jäänud 10% ümber, kattes koguinvesteeringutest umbes 17%.

„Nii mõneski valdkonnas oleme tänaseks saavutanud märksa enam, kui algselt planeerisime - kohati lausa mitmekordselt uute maanteede, raudteekilomeetrite või täiendavate lasteaiakohtade näol. Ka kaasaegseid tervisekeskusi kerkib üle Eesti 15 võrra enam 2014. aastal plaanitust,“ ütles rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas. „Kui vaatame ajas tagasi, siis Euroopa Liidu toetused on kahtlemata meie heaolu kasvule tuntavalt kaasa aidanud, tunnustame neid, kes toetusvõimalusi edukalt kasutada on aidanud,“ lisas ta.

Kuidas „Südamega tehtud euroteo“ konkursil osaleda:

Esita 4.-24. septembrini oma lemmik eurotegu veebilehel www.eurotegu.ee. Esitajaks võib olla iga kodanik – sealhulgas toetuse saaja ise, kohalik omavalitsus, meetme eest vastutav ministeerium, rakendusüksuse projektikoordinaator jt.

Konkursile esitatud projektide seast valib 5-liikmeline žürii välja 30 projekti, mis pannakse rahvahääletusele veebi eurotegu.ee. Projektide valikul hinnatakse nende tunnetuslikku mõju ja olulisust konkreetsele valdkonnale, sihtrühmale, piirkonnale, kogukonnale.

Žüriisse kuuluvad rahandusministeeriumi esindaja, Riigi Tugiteenuste Keskuse esindaja, ning kolm konkursi korraldaja poolt valitud avaliku elu tegelast. Žürii teeb otsused konsensuslikult.

Rahvahääletuseks valitud projektid avalikustatakse veebilehel www.eurotegu.ee

Rahvahääletus on avatud 16. oktoobrist–5. novembrini k.a. Rahvahääletuse ja žürii koostöös valitakse välja võitjaid.

Hääletajate vahel loositakse välja:

2000 euro väärtuses kinkekaart reisiks mõnda EL liikmesriiki;

Euroopa Komisjoni Eesti esindusega 2024. aastal reis Brüsselisse, kus saab uudistada Komisjoni ja europarlamendi tööd.

Säravamaid eurotegijaid premeeritakse novembri lõpul toimuval tänuüritusel.