Kuna kütteperioodi alguseni on jäänud umbes kuu aega, tasub kõigil, kellel see veel tehtud ei ole, tellida kütteseadmete kontroll ja hooldus, sest hooldamata kütteseade võib kujutada endast ohtu nii varale kui ka elanike elule ja tervisele.
Kütteperioodi lähenedes vajavad hooldust ka soojuspumbad
PZU Kindlustuse varakahjude grupi juhi Marge Habakuke sõnul vajavad hooldust kõik kütteseadmed ahjudest-pliitidest kuni soojuspumpadeni välja. „Ahikütte puhul on inimeste teadlikkus küttesüsteemi hoolduse vajadusest üsna hea, kuid näiteks õhksoojuspumbad jäävad selle koha pealt sageli vaeslapse ossa, mistõttu õhksoojuspumpade rikked ja nendest tingitud kahjujuhtumid on paraku üsna sagedased,“ nentis Habakukk.
Kõiki küttesüsteeme tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt vajadusele, aga mitte harvemini kui kord aastas. „Ahjuküttega eramaja küttesüsteemi tohib majaomanik puhastada ise, aga vähemalt kord viie aasta jooksul peab seda tegema kutseline korstnapühkija, kes sisestab akti tehtud tööde kohta ka küttesüsteemide portaali,“ märkis Habakukk.
„Soojuspumpasid, gaasikatlaid ja muid tehniliselt keerukamaid küttesüsteeme tohib hooldada vaid vastava väljaõppe saanud sertifitseeritud tehnik, samuti tohib kortermaja, ridaelamu ja paarismaja küttesüsteeme puhastada vaid kutseline korstnapühkija,“ sõnas Habakukk.
Päästeameti statistika kohaselt hukkus kütteseadme kasutamise käigus tekkinud tulekahjudes möödunud aastal neli ja on tänavu hukkunud juba kaks inimest, rike kütteseadmes põhjustas möödunud aastal ühe inimese surma.