Kuidas tulla toime kui lähedane on teinud enesetapukatse või võtnud endalt elu?

Paljudes maades on rakendatud suitsiidide preventsiooni riiklikke programme, mis on tõestanud oma tõhusust. Foto: Piqsels

Peaasi.ee on kokku pannud abimaterjali inimestele, kes pärast lähedase suitsiidikatset või suitsiidi oma elu vähehaaval uuesti üles ehitavad. Abimaterjal võib aidata mõtestada oma lähedasega toimunut ning annab suuniseid, kuidas toimida.

„Nii suitsiidikatse teinud inimese kui ka tema lähedaste jaoks on tegemist kriisiolukorraga, kus võib olla palju segadust ja küsimusi. Konkreetsed soovitused saavad sel ajal abiks olla,“ selgitas Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

Kuidas olla toeks lähedasele, kes on teinud enesetapukatse? 

Eelmisel aastal suri suitsiidi tõttu 190 inimest. Uuringute järgi mõjutab iga suitsiid keskmiselt 135 enesetapu teinud inimese lähikondlast, mis tähendab, et suitsiidi tõttu muutub haavatavamaks igal aastal umbes 27 000 inimest.

„Lein enesetapu järel erineb mistahes muust elus kogetud leinast. Lisaks miks-küsimusele muudavad suitsiidileina keerulisemaks suurem süütunne, traumaatilisus ja enesetapu häbimärgistatus. Soovime inimesi julgustada, et selle kaotusega on võimalik edasi elada ja tasapisi oma elu taas üles ehitada,“ rääkis kogemusekspert Eva Koženevski.

Kui sinu lähedane on võtnud endalt elu. Abimaterjal lähedastele ja nende toetajatele.

Peaasi.ee tegeleb vaimse tervise edendamise, probleemide ennetuse, varase sekkumise ja häbimärgistamise vähendamisega meie ühiskonnas. Peaasi.ee on pälvinud oma tegevusega 2020. aasta tervisesõbra tiitli ning presidendi sotsiaaltöö aastapreemia. 2020. aasta lõpus tunnustati Peaasi.ee-d kodanikuühiskonna aasta tegija ja aasta vabaühenduse tiitlitega.

Kuhu vaimse tervise abi saamiseks pöörduda?

Oma vaimse tervise murega pöördu julgelt oma perearsti poole.

Soovi korral saab nõu küsida üleriigilisest tasuta perearsti nõuandetelefonilt 1220.

Veebinõustamine - peaasi.ee; lahendus.net.

Kui tegemist on pakilise murega, siis helista

Lasteabi: 116111 (24h)

Ohvriabi telefon 116 006 (24h)

Hingehoiu telefon 116 123 (igapäevaselt kl 14-00)

Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)

Kiirabi: 112 (24h)

Või pöördu erakorralisele vastuvõtule:

Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 550 (24h)

Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h)

Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h)

Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h)

Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h)

Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h)