Tippkokk Peeter Pihel: toiduraiskamise probleemi lahendab toiduga suhestumine

Fotografiska restorani peakokk Peeter Pihel esitleb Eesti peredele inspiratsiooniks kokku pandud nullkulu nädalamenüüd.   Foto: Madis Veltman

September on Eesti toidu kuu, mille raames juhitakse tähelepanu teadlikule ja läbimõeldud toidu tarbimisele. Kas sina teadsid, et keskmine eestlane raiskab aastas 26 kilogrammi täiesti kõlbulikku toitu? Nullkulu põhimõttel kokkamisega tuntust pälvinud tippkokk Peeter Pihel usub, et toiduga empaatilisem suhestumine aitab lahendada toiduraiskamise probleemi ning annab nõu, kuidas seda ka koduses majapidamises vältida.

Maapoisina Saaremaal üles kasvanud Peeter õppis juba lapsena, et toitu tuleb suhtuda lugupidamisega. „Maal kasvades tundus kõik toiduga seonduv väga lihtne ja loogiline – midagi ära ei visatud, kõik läks käiku ning ühelt toormelt võeti seitse nahka. Sellise aukartliku suhtumise põhjuseks on toidu kasvatamise, tootmise või valmistamise taga seisnev tohutu töö, mida maal tunnetati väga hästi. Kaasaegses linnastunud ühiskonnas kipub see tunnetus kaduma, kuid see ei peaks nii jääma,“ räägib Peeter, kuidas jõudis tema taipamiseni, et ka kodus on võimalik toiduaineid ära kasutada selliselt, et jääke tekiks minimaalselt või üldse mitte.

„Toiduga peab suhestuma. Tuleb endale aru anda, kust see toit pärit on ja kuidas ta sinu lauale jõudis. Keegi on teinud tohutut tööd, et seda kasvatada, toota, pakendada, poodidesse ja turgudele laiali vedada, riiulitele paigutada. Kõigele sellele on kulunud tohutu ressurss ja kui sa midagi ära viskad, on see ressurss raisatud. See ei ole lihtsalt ära kuivanud leib, mis prügikasti lendab – see on suur inimese ja looduse vahelise koostöö pingutus, mis raisku läheb,“ arutleb Peeter.

Jätkusuutliku kokanduse eest Michelini rohelise tärni pälvinud restorani Fotografiska peakokana on Peetril restorani köögis mõnevõrra lihtsam nullkulu põhimõtteid jälgida, sest tema tööga kaasneb alati ka täpne planeerimine ja kalkuleerimine. Ometi on ta veendunud, et lihtsate nippide abil saab sellist eluviisi ka kodudes rakendada – tuleb vaid äratada iseendas hooliv tarbija ning luua toidu raiskamise vähendamiseks kindlad süsteemid.

„Usun, et iga inimene on suuteline kasutama ära kõiki toiduaineid jäätmevabalt, kui paneb enda jaoks selle mõttepalli veerema: mina hoolin ja tean, et tark kokkamine on hea keskkonnale, mitmekesisele toitumisele ja ka minu rahakotile,“ on Peeter Pihel veendunud.

Tippkoka Peeter Piheli 5 nippi toidu raiskamise vähendamiseks:

1) Loo süsteemid! Koosta nädalamenüü, nii saad ostusid paremini planeerida, mis omakorda vähendab emotsionaalsete ostude riske ja toidu raiskamist. Kaasa planeerimisse kõik pereliikmed, ka lapsed, ning tee peremenüü osas kindlad kokkulepped. Nii ei teki olukorda, kus keegi pole toiduvalikuga nõus või jonnib ja söök jääb söömata.

2) Sügavkülmik täiskoormusega tööle! Sügavkülmutamine on lihtsaim viis toidu säilitamiseks. Kui näiteks leiva säilitusaeg läheneb ja näed, et ei jõua seda ära tarbida, pane viilud küpsetuspaberi vahele ja pista sügavkülmikkusse. Hommikul võta külmutatud viil välja ja pane röstrisse – nii pikendad leiva eluiga ja saad nautida mõnusat hommikuampsu. Kui valmistad mõnda liha- või kanakastet, siis tee kohe rohkem, jaga see portsjonitesse ja sügavkülmuta see osa, mida kohe esimesel päeval ära ei söö. Sügavkülmutada saab kõike: marju, seeni, kastmeid, suppe ja ürte. Ka suvel korjatud ürte on võimalik sügavkülmutada, selleks peenesta ürdid blenderis vähese veega, pane jääkuubikute vormi ja sügavkülma.

3) Jäta juurviljad koorimata! Köögi- ja juurvilju, eriti värskeid ja hooajalisi, ei peagi koorima, sest koore all peituvad vitamiinid ja tummisemad maitsed. Ka supi sisse sobivad hästi koorimata kartulid ja porgandid. Kartuliputru valmsitades eemalda koored pärast keetmist ja rösti need siis võiga ahjus krõbedaks snäkiks. Samal põhimõttel saad kasutada ära ka porgandi või näiteks peedi koored. Koori saab suurepäraselt ära kasutada ka puljongi keetmisel, millest saab maitsva supi- või kastmepõhja. Liha küll koorima ei pea, aga kui sul pärast puhastamist tekib ports kiude ja muid sitkeid osi, kasuta neid samuti puljongi valmistamisel.

4) Anna toidule uus elu! Mustast leivast saab teha kalja, aga seda võib ka ära kuivatada ja peenestada riivleivaks või krutoonideks. Järele jäänud saiast või magusatest saiakestest saab teha mõnusa saiavormi – pane vaid muna-piimasegu peale ning lisa juurde marju. Pruuniks läinud banaan ja ühest küljest liiga pehmeks küpsenud virsik enam ei isuta? Kõige lihtsam on neist teha smuuti, aga kui ka smuutit jääb üle, saab seda taaskord jääkuubikute vormi valada, sügavkülmutada ja neist lastele maitsvad jääkommid valmistada. Marineeritud kurkide marinaadist, mis on juba rikkalikult maitsestatud, saab aga sinepit ja õli lisades ning blenderiga segades väga maitsva salatikastme, mis muuseas säilib üpris kaua.

5) Lähene terviklikult! Tervet siga ei jõua ilmselt enamus Eesti peresid osta, aga näiteks kana või kalkuni ostul eelista küll tervet lindu, sest nii on säästlikum: vähem pakendit ja toidukadu. Tervest linnust saab vähemalt kolm erinevat rooga: koivad ja tiivad tee ahjus, rinnafileest karrit ja kontidest tummine puljong kanasupi jaoks. Kui kõike kohe ära ei jaksa süüa, pane liha sügavkülma. Sama põhimõte kehtib ka kala puhul.

Eesti toidu kuud tähistatakse Regionaal- ja Põllumajandusminsiteeriumi eestvedamisel juba üheksandat aastat. Toidu raiskamise vähendamiseks kodudes pani Peeter Pihel kokku nullkulumenüü kogu perele, mille eesmärk on innustada Eesti inimesi kokkama ilma toorainet raiskamata ja üleliigseid jäätmeid tekitamata. Menüü loomisel võttis Peeter aluseks keskmsie eestlase ostukorvi sisu. Tutvu menüüga: www.eestitoit.ee/et/nullkulu-nadalamenuu.