„Uuringu tulemused näitavad, et üldine palkade ja elukalliduse tõus on kergitanud ka summasid, mida vanemad lastele annavad,“ sõnas Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger. „Teine suurem muudatus võrreldes 2020. aastaga on see, et üha enam eelistatakse taskuraha kanda lapse pangakontole,“ lisas Jääger.
63% 5–6aastastest lastest saavad taskurahaks kuni 5 eurot kuus, pooled 7–10aastastest kuni 10 eurot kuus. 11–15aastastele antakse kõige sagedamini igakuiselt taskurahaks 16–30 eurot. 28% 16–19aastastest noortest saavad 51–100 eurot ning 27% 20–23aastastest lastest rohkem kui 100 eurot taskuraha.
13% vanematest usub, et elu ise õpetab rahatarkust
Lapsevanematel on oluline roll rahatarkuse õpetamisel ja hoiakute kujundamisel rahasse. „Selles vallas on kindlasti arenguruumi, sest vaid ligi kolmandik lapsevanematest on seda teemat detailselt pere noorematega arutanud, ligi kaks kolmandikku on jaganud vaid baasteadmisi ning 13% ei ole üldse lapsega rahaasjade teemat arutanud,“ sõnas Jääger.
Lastele antakse taskuraha regulaarselt, üks kuni kaks korda nädalas või kuus, vanuses 7–19 eluaastat. Sellest noorematele ja vanematele lastele on taskuraha andmine pigem ebaregulaarne või ei anta seda üldse. „Taskuraha on lapsele enamasti ainuke sissetulek ning selle andmise korrapärasus, kokkulepitud summad ja kuupäevad aitavad lapsel õppida rahaga ümber käima ning läbi mõelda, millal ja millele seda kulutada,“ rääkis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht.
Mida nooremad on lapsed, seda rohkem uurivad vanemad regulaarselt lastelt nende rahalise olukorra kohta. Üldiselt vanemad pigem küsivad lastelt, millele nad taskuraha kulutavad, kuid teismeliste ehk 11–15aastaste hulgas kontrollitakse taskuraha kulutamist kõige enam internetipangas või äpis.