Tänavu juulikuus 500 Eesti töötaja seas läbi viidud uuring näitab, et suurema osa töötajate meelest on tööandjal võimalik peresõbralik olla IT-valdkonnas (märkis 61% vastajaid), järgnevad kultuuri- ja meelelahutussektor (58%), avalik sektor (57%) ning tervishoiu- ja sotsiaaltöö valdkond (57%). Kõige vähem usutakse, et tööandja saab peresõbralik olla ehitus- ja kinnisvarasektoris, põllumajanduses või energeetikas. Nende sektorite puhul möönis peresõbralikkuse võimalikkust vaid üle kolmandiku vastanutest. Vähem võimalusi peresõbralikuks lähenemiseks nägid töötajad ka korrakaitse- ja päästevaldkonnas ning tootmissektoris.
„Arvamus, et peresõbralikkus on peamiselt IT-sektori hüve, on kindlasti müüt, mis on jõudsalt levinud tänu IT-ettevõtete tugevale turundustööle. Tegelikult saab tööandja absoluutselt igas sektoris peresõbralik olla. Tõsi – ehitaja, põllumees, elektrik, päästja või kassapidaja ei saa enamasti teha kaugtööd, kuid peresõbralikkus on tegelikult palju laiema sisuga,“ selgitab Sotsiaalministeeriumi laste heaolu osakonna peaspetsialist Alice Juurik.
Peresõbraliku tööandja programmi koostööpartneri, Eesti HR Seltsi president Helo Tamme toob välja, et peresõbralikkus algab juhtkonna suhtumisest ja soovist oma töötajatele parimat töökeskkonda pakkuda. Oluline on töötajaid märgata, nendega suhelda ning leida loovaid lahendusi erinevate eraelu vajaduste korral. „Näiteks võib töötaja vajada rohkem paindlikkust, kui ta töö kõrvalt end täiendab, mõnd kraadi omandab, väikese lapse või eaka vanema eest hoolitseb või muude perekohustustega tegelema peab,“ sõnab Tamme. Ta rõhutab, et ka kõigis nii-öelda keeruliseks peetavates sektorites on peresõbralikkus võimalik – kuidas seda täpselt teha, sõltub konkreetsest organisatsioonist ja selle töötajate vajadustest. «Näiteks paindlikkus on lisaks kaugtööle võimalik ka seeläbi, kui töötaja saab kaasa rääkida töö alguse- ja lõpuaja osas, kui tal on võimalik töötada osakoormusega või kui tema töö asukoha juures arvestatakse ka tema kodu asukohta,“ loetles Tamme.