Järva vallavalitsus sulges kolmanda endise vallamaja

Järva vallavanema Toomas Tammiku valvsa pilgu alla veavad töömehed Koigi vallamajast mööblit välja. Foto: Dmitri Kotjuh

• Ametnikud sõidavad vajadusel kohale
• Asjaajamine kolib internetti
• Rohkem esindusi nii pea kinni ei panda

Kui aastaid tagasi Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda, Koigi ja Koeru vald Järva vallaks ühinesid, käis enne seda tuline vaidlus, kus hakkab asuma vallamaja ja kas kõik senised seitse vallamaja jätkavad ikka inimeste vastuvõttu.

Et ühinemisest asja saaks, kinnitasid ühinemist eest vedavad poliitikud, et ühte suurt vallamaja ei tule ja ka edaspidi peavad kõik mured saama murtud kohapeal.

Kuus aastat pärast ühinemist on kolm endist vallamaja avaliku teenistuse kaardilt siiski kadunud. Esimesena kolisid ametnikud välja Järva-Madisel asunud Albu vallamajast.

Hiljuti müüs vallavalitsus maha endise Ambla vallamaja. 1. septembrist seisab tühjalt ka Koigi vallamaja.

Järva vallavanem Toomas Tammik selgitas, et Koigist pole vallavalitsuse esindus siiski kuhugi kadunud, sest 1. septembrist on selle tarvis kasutusel üks ruum Koigi põhikoolis. Seal on ametis kohalik sotsiaaltöötaja ja kui Koigi kandi inimesel on vaja kohtuda mõne vallavalitsuse spetsialistiga, siis selleks lepitakse aeg kokku ja ametnik sõidab Koiki.

Tammik loodab, et Koigi vallamaja hoone ei jää pikalt tühjaks, sest sinna on plaanis kolida tervisekeskus ja kohalik kultuuriselts. Nende asutuste senised ruumid müüakse maha.

Kuigi Ambla vallamaja on juba maha müüdud, siis sealgi pole Tammiku ütlust mööda kohalik võim inimesi hüljanud, vaid ruum on leitud selleks kultuurimajast. Ka seal on iga päev ametis sotsiaaltöötaja, kuid vajadusel sõidab kohale ametnik, kelle järele on nõudlust.

Vanades vallamajades on mujalgi ruumile paremat kasutust otsitud. Tammik tõi näite, et Imaveres jagatakse maja päevakeskusega.

Tammik ei teinud saladust sellestki, et teeninduskeskustes ja -punktides käib väga vähe inimesi, sest asjaajamine on läinud üle internetti. «Olin täna terve päeva Koerus ja minu teada ei käinud seal päeva jooksul ühtegi vallakodanikku,» tõi ta näite neljapäevast.

See aga ei tähenda, et kulude kokkuhoiuks plaaniksid kohalikud poliitikud teeninduspunkte sulgeda. Tammik selgitas, et vallas pole ühtegi sellist maja, kuhu kõik ametnikud mahutada ja uue vallamaja ehitus ei tule kindlasti kõne allagi. See, et ametnikud asuvad teeninduskohtades üle valla, teeb Tammiku ütlust mööda lihtsamaks ka uute töötajate leidmise. Kui hea töötaja leitakse Imaverest, siis saab ta töökoha just kodukoha lähedal ja vajadusel sõidab ka kaugemale. Kui teine ametnik elab Aravetel, siis temagi saab seal väiksema raha- ja ajakuluga tööl käia.

Tammik usub, et ruume on nüüdseks küllalt kokku tõmmatud ja selles suhtes arvatavasti lähiajal enam uudiseid ei tule.

Kui Oisu, Türi ja Kabala vald ning Türil linn ühinesid, oli samuti üks mureteema, et kui vallamaja jääb linna, siis maainimesed enam ametnike vastuvõtule ei pääse. Türi valla juhid olid isegi nii agarad, et vallavanem hakkas kord nädalas pool päeva istuma Kabalas ja Oisus, et kohalike elanike muredega tegeleda­.

Tegelikkus oli see, et mingi aja pärast jäid vallavanema istumised Kabalas ja Oisus ära ja mitte vallajuhi laiskuse pärast, vaid seetõttu, et inimesed ei käinud tema vastuvõtul.

Pikaaegne Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann oli Toomas Tammikuga sama meelt, et ega inimesed vallamajas tihti käi ja võimalusel kasutavad asjaajamiseks elektroonilisi vahendeid.