Neljapäevase Järva Teataja tutvustus

Foto: Järva Teataja

Neljapäevane Järva Teataja kirjutab:

*Kui aastaid tagasi Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda, Koigi ja Koeru vald Järva vallaks ühinesid, käis enne seda tuline vaidlus, kus hakkab asuma vallamaja ja kas kõik senised seitse vallamaja jätkavad ikka inimeste vastuvõttu.

Et ühinemisest asja saaks, kinnitasid ühinemist eest vedavad poliitikud, et ühte suurt vallamaja ei tule ja ka edaspidi peavad kõik mured saama murtud kohapeal.

Kuus aastat pärast ühinemist on kolm endist vallamaja avaliku teenistuse kaardilt siiski kadunud. Esimesena kolisid ametnikud välja Järva-Madisel asunud Albu vallamajast.

Hiljuti müüs vallavalitsus maha endise Ambla vallamaja. 1. septembrist seisab tühjalt ka Koigi vallamaja.

Järva vallavanem Toomas Tammik selgitas, et Koigist pole vallavalitsuse esindus siiski kuhugi kadunud, sest 1. septembrist on selle tarvis kasutusel üks ruum Koigi põhikoolis. Seal on ametis kohalik sotsiaaltöötaja ja kui Koigi kandi inimesel on vaja kohtuda mõne vallavalitsuse spetsialistiga, siis selleks lepitakse aeg kokku ja ametnik sõidab Koiki.

Tammik loodab, et Koigi vallamaja hoone ei jää pikalt tühjaks, sest sinna on plaanis kolida tervisekeskus ja kohalik kultuuriselts. Nende asutuste senised ruumid müüakse maha.

*Paide Hillar Hanssoo põhikooli katuseosa, mille kallal käisid suvel garantiiremondi tööd, on parandatud ja peab nüüd kinni ka tõsisema vihmavalingu. Ka Paide linnavalitsus on tehtud tööga rahul. Uuele katuseosale kehtib 24kuuline garantii.

Hillar Hanssoo põhikooli direktor Kersti Kivisoo kinnitas, et parandatud katuseosa on korras ja praegu pole sealt tilkagi läbi tulnud. Katus sai korraliku proovi eelmise nädala keskel, kui Paides sadas tugevat hoovihma. «Ka hiljutine suur sadu näitas, et katus peab,» märkis ta.

Küll on koolil endiselt probleeme väiksemate leketega katuse teistes osades, mille põhjustele proovib Paide Haldus praegu jälile jõuda.

Kooli majandusjuhi Arne Palitseri sõnul on lekkekohti veel kolm, neist kahe suhtes pole selgunud, kust vihmavesi majja pääseb. «Ühele läbilaskele oleme jälile jõudnud ja saame selle parandada. Ülejäänute puhul peame konsulteerima spetsialistidega,» täpsustas ta.

*Koerus ja Türi-Allikul asuvad hiiglaslikud tehasekompleksid, iga päev veavad rekad sinna tootmistööks vajaminevat materjali ja sealt välja tehase toodangut. Tehastest räägitakse kui ühest maailma suurimast keskkonnaprobleemist, kuid Konesko on oma töö rohelisemaks muutmise nimel ligi kümme aastat vaeva näinud.

«Praegu töötab kogu tehas päikese peal,» sõnab Konesko juhatuse esimees Mart Hirtentreu silmi kissitades. Vihmastele päevadele on vahelduseks tulnud tõeline suveilm.

Esimesed päikesepaneelid paigaldas Konesko Koeru tehase katusele juba üheksa aastat tagasi, päikesepark põlluserval valmis selle aasta aprillis. Tõuke uue pargi loomiseks andis ka talvine energiakriis. «Kõrged elektrihinnad olid valusad ja eks see sundis ka teemaga tegelema,» ütleb Hirtentreu.

«Sel suvel on Konesko Koeru tehases 60 protsenti toodangust valminud rohelise energia peal,» märgib Mart Hirtentreu poeg Marek Hirtentreu, kes isa hinnangul omab roheenergia teemadel suurt kogemustepagasit ja alustab oktoobris Konesko ärikontrolleri ametikohal täiskohaga tööd.

*Koos koolide ja lasteaedade töö algusega toob sügishooaeg enamasti kohe kaasa viirushaiguste laine. Küll tilguvad lastel ninad, köhatavad õpetajad ning klassiruumid ja lasteaiarühmad jäävad asukate poolest hõredaks. Alanud õppeaastal on Türi vallas asuv Väätsa lasteaed loetud nädalate jooksul juba kahel korral sattunud fakti ette, et haigestumise tõttu pole kedagi, kes rühmas lastega tegeleks, sest õpetajad ja nende abid on kodus haigevoodis.

Et Väätsa lasteaia direktor Ulvi Hantson oli nädala alguses taaskord olukorra ees, et haigeks jäänud töötajatele oli kiirkorras asendajaid tarvis, otsustas ta tööportaalidesse kuulutuste riputamise asemel otsida abi hoopis teise kanali kaudu.

Hantson jagas abipalvet sotsiaalmeedias ja vaid loetud tundidega oli leitud kaks sobivat asendustöötajat, kes olid valmis lasteaias ajutiselt tööd alustama. «Võib vist tänada seda meest, kes Facebooki leiutas – Mark Zuckerbergi. Tema leiutis täitsa toimib,» naljatas Hantson.

*Kas lapse või suhte saab teraapiaga korda teha? Niisugust küsimust on kevadel Paides esinduse avanud Ojaveere teraapiakeskuse töötajad korduvalt kuulnud. Kui see kõik oleks nii lihte, aga kui üldse ei proovi, siis ei juhtu samuti midagi.

Ojaveere teraapiakeskuse asutaja Siiri Viil selgitas, et nende keskus on pühendunud laste, noorte ja täiskasvanute toetamisele. «Meie kliendid on noorukid, abielupaarid, aga ka terved perekonnad, kelle probleemid ulatuvad seinast seina. On teada tõde, et igaühele neist tuleb läheneda omamoodi ning selleks leidub teraapiaid, mida siis välja­õppinud terapeutid oskavad kasutada,» lausus ta.

Viil sõnas, et talle meeldib inimesi aidata ja näha muutusi, mida ta suudab tuua inimeste eludesse. «Just sel põhjusel rajasingi Ojaveere teraapiakeskuse. Soovin pakkuda rohkemat ja paremat tuge neile, kes on seda otsimas,» ütles ta.