Lugeja küsib, jurist vastab: mida teha, kui töötaja tööle ei ilmu?

Kontoritool. Foto on illustreeriv. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES/PM/SCBAPIX BALTICS

Lugeja küsib: Töötaja ei ilmu juba mitmendat nädalat tööle. Telefonikõnedele ega kirjadele ka ei vasta. Kas tööandjana saan töölepingu lõpetada?

Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Töötajal peab olema töö tegemisest keeldumiseks alati põhjus. Nendeks on näiteks puhkus või haigusleht. Üldjuhul töötaja ilma põhjuseta töölt puududa ei saa ning töötajal peab olema alati selleks tõendav dokument. Näiteks, kui töötaja on haige, esitatakse tööandjale haigusleht või kui töötaja hooldab haiget pereliiget, esitatakse tööandjale hooldusleht.

Kui töötaja puudub töölt ilma põhjuseta, on tööandjal töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 88 lg 1 alusel õigus tööleping erakorraliselt üles öelda. TLS § 88 lg 1 p 3 sätestab, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Seega, kui töötaja ei ilmu tööle, eeldab seadus, et tööandja teeb töötajale ennekõike hoiatuse ja alles siis ütleb töölepingu erakorraliselt üles. Sellest tulenevalt on tööandjal mõistlik saata töötajale kiri (nt e-kiri või/ja tähitud kiri või SMS), kus paluda teatada, miks töötaja puudub ja kas on puudumist õigustavaid asjaolusid.

Kirjas on mõistlik töötajat hoiatada, millised seadusest tulenevad tagajärjed võivad olla töökohustuste rikkumisel ning anda konkreetne vastamise tähtaeg. Kui töötaja siiski nimetatud tähtajaks tööle ei ilmu ja tal puudub mitteilmumiseks seaduslik alus ning tööandja on töötajat juba hoiatanud, siis on tööandjal õigus kaaluda töölepingu erakorralist ülesütlemist TLS § 88 lg 1 p 3 alusel (st olukorras, mil töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi).

Tööandja saab töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Oluline on, et hoiatuse ja ülesütlemise vahele jääks paaripäevane vaheaeg, ehk ei saa saata töötajale samal päeval nii hoiatust kui ka ülesütlemisavaldust.

Erakorralisel ülesütlemisel peab üldjuhul järgima etteteatamistähtaegu. Etteteatamistähtaja võib jätta järgimata, kui ei ole kuidagi mõistlik nõuda töösuhte jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni (näiteks olukorras, kus töötaja on vaatamata hoiatusele toime pannud eriti raske rikkumise, mille tõttu tööandjal tekib kahju jne).

Töölepingut ei saa üles öelda tagasiulatuvalt. Riigikohus on leidnud (otsus nr 3-2-1-117-11), et töölepingut on võimalik üles öelda ainult edasiulatuvalt. Mis tähendab, et tagasiulatuvalt ei ole võimalik töölepingut üles öelda ja seega kõige varem on võimalik tööleping lõpetada ülesütlemisavalduse kättesaamise päeval.