Maakool õpetab kasulikku võõrkeelt

Foto: Ints Kalnins / Reuters / Scanpix

Tänavu sügisest õpetab Järva-Jaani gümnaasiumis soome keelt Margit Ahti, kes on küll Eesti juurtega, kuid elanud pea 30 aastat Soomes. 

„Õppisin Paide 1. keskkooli õppetootmiskombinaadis pedagoogika eriala. See andis tõuke minna tööle Peetri põhikooli õpetajaks ning omandasin huvitegevusejuhi kutse,“ kirjeldas ta enda teekonna algust ja lisas, et ta pidi küll edasi minema õppima, kuid Nõukogude Liit muutus, Eesti sai vabaks ning koolist enam õpetajaharidust ei saanud. „Kõik õppimised jäid pooleli ja kolisin Soome,“ selgitas ta asjakäiku, mida keegi sel hetkel ette ei näinud. „Eks maailm oli muutuses ning piirid olid vabamad kui enne,“ sõnas ta ja jätkas, et Soomes tegi ta mitmeid töid, alustades müüjatööst ja käsitööst, lõpetades ettevõtlusega.

„Eks kui lapsed on täiskasvanud, siis hakkad veidi rohkem asjadest mõtlema,“ tõdes ta ja lisas, et umbes aasta tagasi tekkis tal suur soov siiski tagasi Eestisse kolida. „Pere andis mulle võimaluse tulla tagasi kodumaale,“ lausus ta.

Margit tunnistas, et kolmekümne aastaga on Eesti väga palju muutunud. „Läksin ära hoopis teistsuguselt maalt, kui tagasi tulin,“ selgitas ta ja lisas, et tagasitulnul on vaja harjuda väga erinevate asjadega. Ühe näitena ta tõi eesti keele, mis on samuti selle ajaga muutunud. „Päev korraga õpin, õnneks on inimesed väga sõbralikud.“ „Juba viis aastat tagasi hakkasin mõtlema tagasi tulemise peale,“ sõnas ta ja jätkas, et siis läks ta Soomes õppima sotsiaalvaldkonda ja täpsemalt noorsootööd. „Sain kätte kutse ja läksin kooli praktikale,“ lausus ta.

Tema arvates üks väga huvitav erinevus Eesti ja Soome vahel on see, et Soomes peab inimesel olema vastav haridus või läbitud kursus, et oleks võimalik sotsiaalvaldkonnas vabatahtlikku tööd teha. „Eks igas riigis on asjad veidi oma moodi.“ „Olen õnnelik inimene, sest minu ümber on nii abivalmid inimesed,“ tunnistas ta ja lisas, et just Soomes noorsootöö õppimine julgustas teda uuesti Eestis kooli tulema. „30 aasta tagust kooli ei anna praegusega võrreldagi, kuid üks asi on samaks jäänud – lapsed on alati nutikad,“ tõdes ta. Eesti puhul tõi ta eriliselt välja kultuuri, mida on suudetud säilitada ja edasi kanda. „Eestis on kultuur väga au sees,“ sõnas ta ja lisas, et eriti meeldivad talle laulu- ja tantsupeod, mis teevad meid väga eriliseks

Loe lähemalt Järva Valla lehest.