Orav kogub talvevarusid

Foto: Ingmar Muusikus

Nädal tagasi nägin hommikul maakodus oravat õunapuul turnimas. Samal õhtul, kui passisin oja ääres ilvest, kohtusin teise oravaga (pildil). Nagu metsaoravale kohane, muutus väike käbikuningas veidi närviliseks, kui avastas võõra kuju oma kodukuuse all istumas. Hakkas erutunult kädistama, võnksutas sabaga ja ronis kõrgemale sanglepa­oksale, et olukorda ülalt hinnata. Pelgliku loomuga orav metsas end väga tihti ei näita.

Enamasti kohtub inimene oravaga pargis, aedlinnas või kalmistul. Linnaorav on julgeks muutunud, õppinud inimesi usaldama ja oma huvides äragi kasutama. Eks ole mõnus tunne armsale loomale käe pealt pähkleid või küpsist pakkuda!

Orava teevad armsaks kena välimus, kohev saba, tumedad nööpsilmad ja talvisel ajal tuttidega kõrvad. Vilgas olek, osav ronimine puudel ja uhked hüpped oksalt oksale tekitavad vaatajas imetlust.