Kliimaseaduse väljatöötamiskavatsus ootab ettepanekuid

Katlamaja korsten Foto: Eero Vabamägi/Postimees Grupp

Kliimaministeerium saatis avalikule konsultatsioonile kliimaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse, et saada huvirühmadelt tagasisidet, milline peaks olema kliimaseadus, mis annaks selguse, õiguskindluse ning teetähised kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050. Kliimaminister Kristen Michali hinnangul on tegu majanduse ja looduse valikuid puudutava valdkonna põhilise seadusega, mille eesmärk on Eesti jaoks leida väiksemas keskkonnajalajäljes konkurentsieelis.

Kliimaseadusega luuakse õiguskindlus ja ettenähtav kava kliimaotsuste tegemisel ettevõtlusele, omavalitsustele ja kogukondadele, mistõttu on toimiva seaduse väljatöötamise eelduseks sihtrühmade kaasamine ning valikute sisuline ning teadmistepõhine arutelu.

„Majandus peab mahtuma looduse piiridesse ja väiksem jalajälg on konkurentsieelis,“ ütles seaduse kava tutvustades kliimaminister Kristen Michal. „Kliimaseadus annab raami kes, mida ja millal teeb, et vähendada kliimamõjusid, leida väiksemas keskkonnajalajäljes konkurentsieelis, elada paremini ja tervemalt ühes puhta loodusega ning suuremast lisandväärtusest luua Eesti rahvale uut jõukust.“

Kliimaseadusega seatakse majandussektorite põhised kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid. Seatakse ka eesmärkide elluviijad, poliitikate kujundamise ühtsed põhimõtted ning tuuakse eesmärkide saavutamiseks vajalikud rahalised vahendid ühtse juhtimise alla.

„Tegemist on Eesti majanduse tuleviku konkurentsivõimet puudutava olulise seadusega,“ lausus Michal.

Seadusloome kavandamisse kaasatakse lai ring eksperte ja huvirühmade esindajad ning tullakse huvilistega teemasid arutama erinevatesse Eesti paikadesse. Konsulteeritakse sihtrühmadega alates avaliku-, era- ning mittetulundussektorist, teadlastest kuni üksikisikuteni. Seaduse väljatöötamist nõustab moodustatud Kliimanõukogu.

Kliimaseaduse väljatöötamise kavatsuse esmane avalik kooskõlastusring kestab kuu aega. Samal ajal toimub valdkondlike töörühmade moodustamine ja Kliimanõukogu arutelud. Aprillis valmib eelnõu esimene versioon, mida huvirühmadega koos täiendama ja arendama asutakse. Seadus on kavandatud Riigikogule üle anda 2024. aasta sügisel.

Miks on vaja kliimaseadust?

• Kliimamuutused on kujunemas inimkonna suurimaks ohuks ja väljakutseks.

• Mida enam kliima soojeneb, seda laiaulatuslikumad on ebasoovitavad mõjud Eesti loodusele, inimestele ja majandusele.

• Kliimaseadus ei peaks tulevikus aitama mitte ainult kliimamuutustega paremini kohaneda, vaid seab eesmärgiks muuta väiksem keskkonnajalajälg ja kliimasõbralik majandus Eesti konkurentsieeliseks.

• Kliimaseadusega seatakse majandussektorite põhised kliimaeesmärgid, elluviijad, rahalised vahendid ja kaasnevad kohustused, millega võetakse arvesse nii globaalsete kui ka siinsete kliimamuutuste mõju tervikuna.

• Kliimaseadus annab raami, kuidas kaitseme oma valikutega praegust ja tulevasi põlvkondi kliimamuutuste kahjuliku mõju eest.

• Loome meie ettevõtetele selge ja usaldusväärse õiguskeskkonna. Määratleme arutelus keskkonnaalased eesmärgid, et saaks ettenähtavusega teha pikaajalisi investeerimisotsuseid ning luua uusi teenuseid ja töökohti.

Kliimaseadus sätestab:

• Pikaajalised kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid, näiteks kliimaneutraalsuse saavutamine hiljemalt aastaks 2050.

• Vähemalt kümnendi täpsusega vahe-eesmärgid ja/või kasvuhoonegaaside vähendamiseks vajaminev kasvhoonegaaside eelarve, mille abil luuakse trajektoor pikaajalise eesmärgi saavutamiseks ning mis on erinevate majandussektorite (energeetika, tööstus, transport, hooned, jäätmemajandus, põllumajandus, metsandus ning turbatootmine) vahel jagatud.

• Kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalike rahaliste vahendite ühtse juhtimise (heitkoguse ühikutega kauplemise tulud, kliimameetmete sotsiaalfond, süsiniku piirimeede jne) ning riigieelarve kujundamise kooskõlla viimise kliimapoliitika eesmärkidega.

• Põhimõtted eesmärkide saavutamiseks vajalike poliitikate ja meetmete kujundamiseks ja/või nende kavandamise korraldamiseks, mida erinevate valdkondade poliitika kujundamisel ja rakendamisel arvestatakse, nt põhimõtete “kliimakindluse tagamine”, „ei kahjusta oluliselt“ ning „saastaja maksab“ järgimine.

• Muutused maavarade väärindamise põhimõtetes väiksema heite ja suurema lisandväärtuse suunas.

• Aruandluse korra ning vajalike andmete kättesaadavuse kliimaseaduses sätestatud eesmärkide saavutamise jälgimiseks ning vajaliku raamistiku kliimaseaduse ja sellega kaasnevate tegevuste ajakohastamiseks.

• Kliimapoliitika eesmärkide täitmise vastutavad osapooled ning vastutuse jaotus eesmärkide täitmisel.

• Püsiva seiremehhanismi eesmärkide täitmise üle.

Keda puudutab kliimaseadus?

• Ettevõtjad

• Avalik sektor

• Omavalitsused

• Kogukonnad

• Iga Eesti inimene

Kuidas kliimaseadust tehakse?

• Aruteludesse kaasatakse kõik seotud sihtrühmad, et tagada avatud arutelu ja dialoog. Toimuvad ka avalikud arutelud.

• Nõu annab ekspertidest ja teadlastest koosnev Kliimanõukogu, erasektor, teadlased, noorte ning omavalitsuste esindajad.

• Kliimaseaduse väljatöötamist juhib ning täitmist koordineerib juhtrühm, kuhu kuuluvad vastutavate ministeeriumide esindajad ja teised osapooled.

• Loome valdkondlikud töörühmad, kuhu kaasame kõikide sektorite esindajad ning mis peavad sisulisi valdkondlikke arutelusid valikute üle.

Millistes riikides juba on kliimaseadus?

• Kliimaseadus on 16 Euroopa riigis.

• Seaduse välja töötamisest on teatanud Läti, Belgia, Slovakkia, Horvaatia, Sloveenia, Luksemburg

• Kliimaseadus puudub Leedus, Poolas, Tšehhis, Itaalias, Küprosel ja Rumeenias