Augustitorm kahjustas oluliselt ka metsasid Nursipalu harjutusväljal

Puud Nursipalu harjutusväljal Foto: RMK

Augustikuu lõpus Lõuna-Eestit tabanud torm räsis tõsiselt ka Nursipalu harjutusvälja plaanitava laienduse metsi ala loodenurgas. 29. septembri seisuga on hinnanguliselt otseselt kahjustada saanud ligikaudu 250 hektarit, valdavalt on tegemist tuulemurruga.

Umbes pool sellest alast, kus tormituul puid maha murdis, jääb planeeritavasse nn puhvertsooni, mis on kavas harjutusvälja laiendamisel luua välispiiri ja laskeväljade vahele.

Planeeritav laiendusala asub kaitseministeeriumi valitsemisala maadel, kus metsamajandajaks on riigimetsa majandamise keskus (RMK). Kahjude hindamine veel käib, kuid paralleelselt kavandab RMK tormikahjude koristustöid, et ennetada kahjurite, eelkõige üraskirüüste levikut ning kasutada ära tormis murdunud puitu, enne kui see rikneb ega kõlba enam ehitusmaterjaliks või paberi valmistamiseks.

„Paraku on torm võtnud puid puhveraladelt, kuhu raadamisi polnud kavandatud ning mets pidi jääma tõkkeks harjutusvälja laienduse välispiiri ja aktiivse väljaõppetegevuse vahele,“ tõdes RMK Kagu regiooni juht Kristo Kokk. „Osa tormikahjusid saame likvideerida sanitaarraietega, kuid on ka niisuguseid alasid, kus enamik puid on murdunud – seal peame ikkagi tegema lageraie.“

Sanitaarraiet saab esialgsel hinnangul teha ligikaudu kahel kolmandikul alal ning lageraiega tuleb tormikahjud likvideerida ligikaudu ühel kolmandikul kahjustusi saanud alast.

„On äärmiselt kahju, et antud piirkond sai tormist nii ulatuslikult kahjustada. Teeme omaltpoolt kõik võimaliku selleks, et saaksime koostöös RMK-ga metsa võimalikult kiiresti taastatud. Lisaks analüüsime edasise harjutusala arendamise käigus, kuhu peaksime täiendavalt istutama noori puid,“ ütles riigi kaitseinvesteeringute keskuse harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru.

Tormimurru koristamisega on plaanis alustada oktoobris. Pärast lageraiet istutatakse juba 2024. aastal eelisjärjekorras uued puud puhvertsooni lankidele, et võimalikult kiiresti kasvatada sinna uus mets. Võimalusel soodustatakse okaspuu enamusega segapuistute teket, mis täidaks puhverala eesmärki kõige paremini.