Neljapäevase Järva Teataja tutvustus

Copy
Foto: Järva Teataja

Neljapäevane Järva Teataja kirjutab:

* Ehkki Tallinna–Tartu maantee Võõbu–Mäo kiirtee on kasutuses juba üle aasta ja justkui lõplikult valmis, käib suvest saati selle kõrval Tarbja ja vana Tallinna maantee vahel vilgas tee-ehitus. Transpordiameti tellimusel on sinna valmimas Tarbja kogujatee ja sild üle Pärnu jõe, mis on kohalikele elanikele ja põllumeestele otsetee igapäevaste sihtkohtade juurde. Seni pidid nad uue kiirtee tõttu sõitma suure ringiga ja suisa mööda erateid.

* Nädalavahetusel sõidetaval Saaremaa rallil on Eesti meistrivõistlustel osalejate kõrval startimas ka FIA Rally Stari programmi tulevikulootused. Need on noored piloodid, kes on saanud võimaluse rallimaailmaga lähemalt tutvuda WRC arvutimängu kaudu ja seejärel läbinud tiheda konkurentsisõela, kus tuli teha teste alates vaimsetest kuni sõiduni. Kuue finaali pääsenud piloodi seast leiame ka 23aastase Paide noormehe Romet Jürgensoni, kes on kolmest tänavu sõidetud rallist võitnud Ford Fiesta Rally3 autoga kaks ja nüüd ootab teda ees koduteedel sõidetav võistlus. Vaatasime enne Saaremaa rallit koos Rometiga tagasi tänavusele hooajale ja kiikasime veidi ka tulevikku.

* Alates 1. oktoobrist hooldab järgmised viis aastat Pärnumaa, Tartumaa ja Lääne-Virumaa riigiteid Järvamaa taristuettevõte Verston, kelle ülesanne on nüüd hoida korras ligi 39 protsenti riigile kuuluvatest maanteedest. Selleks et teha 6514 kilomeetril kvaliteetset lume- ja jäätõrjet ning vähendada teede hooldusega tekkivat CO2 emissiooni, investeeris ettevõte tänavu uude keskkonnasäästlikku tehnikasse 8,3 miljonit eurot.

* Just Hundipalu Tiidu juhatuse järgi otsustas Andres A. H. Tammsaare romaanis «Tõde ja õigus» Vargamäele tulla. Tiidu talu taga aga ongi praegune Kollassaare matkakodu. Elu sel üksikul soosaarel on elatud ilmselt juba aastatuhandeid. Kuid oma eraldatuse tõttu on see jäänud puutumatuks kõigest, mida nõukogude võim eesti rahva peal korda saatis.

* Juulis jõustunud hooldusreformi sõnum on, et riik ja omavalitsused lähevad hoolduse eest maksmisel inimestele appi. Kui seni tasus inimene hooldekodu eest koos lähedastega ise, siis nüüd on lähedaste panust vaja vähem. Kas see reform on mõne kuuga päriselus midagi muutnud? Hooldekodukoha taotluste hulk on kõvasti suurenenud, tõdeb sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Taotlus ei tähenda aga alati seda, et inimesel kindlasti hooldekodu vaja on.

Märksõnad

Tagasi üles