/nginx/o/2023/06/19/15400856t1h3c8b.jpg)
Siseministeeriumi tellimusel on valminud lähisuhtevägivalla juhtumitega tegelevate päästekorraldajate ja politseinike hoiakuid käsitlev uuring. Uuringu tulemused on oluliseks sisendiks vägivallajuhtumitega kokkupuutuvate esmareageerijate teadlikkuse ja oskuste edasiarendamisel.
„Teame, et pea iga politseipatrull reageerib oma vahetuse jooksul vähemalt korra lähisuhtevägivallaga seotud väljakutsele. LSV juhtumid on kõige kõrgema prioriteetsusega väljakutsed, sest sageli on sellest mõjutatud ka lapsed. Seetõttu on oluline, et politseinikel, nii patrullpolitseinikel kui ka uurijatel, oleksid piisavad oskused ja teadmised traumakäitumisest, füüsilise ja vaimse vägivalla tuvastamisest ja taasohvristamist välistavatest võtetest. Just sel põhjusel oli oluline uurida, mis osas on meil vaja politseinike ja päästekorraldajate teadmisi ja väljaõpet täiendada,“ ütles siseminister Lauri Läänemets.
Siseministeeriumi vägivallaennetuse nõunik Barbara Haage rääkis uuringu tulemusi ja jätkutegevusi tutvustades, et uuringuga sai kinnitust politseinike ja päästekorraldajate soov ohvreid aidata. “LSV juhtumid on väga keerulised ning nõuavad lahendamiseks mitme osapoole koostööd, aega ja mõistmist. Raskemad juhtumid mõjutavad ka nendega tegelevate spetsialiste vaimset tervist ning pikale venivad lahendused tektavad frustratsiooni ning kurnatust,“ selgitas Haage. Nõunik lisas, et uuring toob selgelt välja vajaduse süsteemse ja järjepideva täiend- ning väljaõppe ja koolituste süsteemi järele, et esmareageerijate abistamissoov teadmiste ja oskuste taha ei takerduks.
„Selleks oleme juba mitme ametkonnaga, sealhulgas Sisekaitseakadeemia, PPA ja Sotsiaalkindlustusametiga, õppekavasid üle vaatamas ning baas- ja täiendkoolituse süsteeme välja arendamas,“ selgitas Haage.
PPA arendusekspert Martin Kreitsman sõnab, et politsei lahendab iga päev umbes 30 lähisuhtevägivalla juhtumit. „Iga juhtum on keeruline ja omanäoline, mistõttu tuleb politseinikel kindlaks teha kõik asjaolud ja hinnata ka vägivalla kordumise tõenäosust. Politseinikud teevad ka järelkontrolle, mille käigus tuleb veenduda, et ohvri elu ja tervis ei ole enam ohus. Selleks, et kannatanuid parimal viisil aidata, on oluline, et arendaksime veelgi rohkem ametnike teadmisi ja oskusi ning ohvri traumateadlikku kohtlemist, mis aitaks vägivallajuhtumeid paremini lahendada,“ ütles ta.
Uuringu „Lähisuhtevägivallaga seotud teadmised ja hoiakud päästekorraldajate ja politseinike seas“ viis Siseministeeriumi tellimusel läbi Rakendusliku Antropoloogia Keskus. Uuringu raportiga saab tutvuda Siseministeeriumi kodulehel.
/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)