Pättpüüdjad algatavad Järvamaal pimeduse varjus ja salaja vähiretki

Küsitleti meest, kes tuli kell pool kaks öösel jõe äärest ja kelle auto pagasiruumist leiti kast vähkidega. Püüki mees eitas ja ostmist ei suutnud tõestada. Pilt on illustratiivne. Foto: Lea Margus / Valgamaalane

Eestis tohib vähki püüda vaid augustikuus ning mitte kõikjal, samuti antakse suurema püügisurvega veekogudele piiratud koguses püügiõiguseid. Kahjuks on Keskkonnaamet piirangutele vaatamata avastanud viimase kolme ja poole kuu jooksul kümneid jõevähi röövpüügijuhtumeid.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu ütles, et ligikaudu kolme ja poole kuu jooksul on veekogudest eemaldatud 85 püügivahendit, mida määratleti kas vähinata või vähimõrrana ning mille omanikku ei saanud kindlaks teha. „Kõige rohkem eemaldati selliseid vähipüügivahendeid Põlvamaal, seal oli neid 26, järgnes Võrumaa 12 ja Tartumaa 10 leitud püügivahendiga. Eemaldatud püügivahenditest vabastatud ja loodusesse tagasi lastud jõevähkide täpset arvu on raske öelda, aga kindlasti oli neid sadu – näiteks vabastati ainuüksi Keskkonnaameti Harjumaa inspektorite poolt 188 jõevähki,“ rääkis Avarsalu.

Avarsalu lisas, et kuigi jõevähke Eesti veekogudes leidub, ei ole nende arvukus vähikatku puhangute, vähi võõrliikide leviku, ülepüügi ja röövpüüdjate tõttu sugugi ideaalne. „Just röövpüüdjate kätte saamiseks ja ülepüügi ära hoidmiseks alustasid Keskkonnaameti inspektorid koostöös vabatahtlike kalakaitsjatega kontrolle juba jaanipäeva paiku. Kontrollidega jätkati kogu suve vältel ning jätkatakse ka sügisel, mil vähid panevad aluse uuele populatsioonile. Käesoleva hooaja jooksul oleme alustanud 32 jõevähkide ebaseadusliku püügiga seotud väärteomenetlust. Kõige rohkem selliseid menetlusi alustati Harjumaal, lausa 19, ülejäänud 13 menetlust jagunesid Tartumaa, Saaremaa, Valgamaa, Võrumaa, Järvamaa ja Pärnumaa vahel,“ täpsustas Avarsalu.