Lapsehoolduspuhkuse järgsete haiguspäevade hüvitamise korda muutev eelnõu sai komisjoni heakskiidu

Lapsehoolduspuhkusel olles saab ema pisikesele täisväärtuslikku elu algust pakkuda. Foto: Internet

Sotsiaalkomisjon saatis esimesele lugemisele eelnõu, millega on kavas muuta ravikindlustuse seadust selliselt, et lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale hüvitataks haigus- ja hoolduspäevi vanema varasema sissetuleku, mitte töötasu miinimummäära alusel.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Õnne Pillaku sõnul on tähtis, et lapsega koju jäädes tunneksid lapsevanemad ennast kindlalt ja ei kaotaks sissetulekus. „Praegu saab lapse ilmale toomise järel tööle naasnud inimene lapse haiguse puhul hüvitist palga miinimummäära järgi, kuna ta pole lapse sünnile järgnenud ajal olnud võimalik tööl käia ja sotsiaalmaksu tasuda. See tähendab, et haigestunud lapsega koju jäämine on vanemale tööle naasmise esimesel aastal väga kulukas. Eelnõuga parandame selle ebaõigluse ja vanemad saavad rahuliku südamega koju jääda ja oma laste eest hoolitseda,“ selgitas ta.

Komisjoni aseesimees Riina Solman sõnas, et teretulnud on iga seadusemuudatus, mis laste ja lastevanemate toimetulekut parandab. „Nii lapsevanemad kui ka õiguskantsler on aastaid sellele probleemile tähelepanu juhtinud ja selle lahendamine on võtnud hämmastavalt kaua aega, kuid sellegipoolest tuleb rahulolu tunda, et väikelaste vanematele hakkab jääma rohkem raha kätte,“ märkis ta.

Eelnõuga luuakse tervisekassale seaduslik alus maksta lapsevanemale või lapsendajale esimesel tööaastal pärast vanemapuhkust haigus- ja hooldushüvitist kas lähtuvalt lapsevanema enda eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulust või talle vanemapuhkuse vältel makstud jagatava vanemahüvitise suurusest, võttes seejuures aluseks lapsevanema jaoks soodsama variandi. Muudatusega soovitakse anda väikelaste vanematele paremad sotsiaalsed garantiid nende endi või laste haiguse puhuks ja võimaldada neil paremini ühitada töö- ja pereelu.

Pakutava lahenduse järgi kulunuks 2022. aastal hüvitisteks 17,4 mln eurot ehk 4,5 miljonit eurot rohkem kui kehtiva korra järgi. Lisaks nõuab haigushüvitise arvestuse muutmine nii Sotsiaalkaitseameti kui ka Tervisekassa infosüsteemide arendust. Et arendus võtab aega ligi kaheksa kuud, siis on seaduse kehtima hakkamise tähtajaks eelnõus märgitud 1. juuli 2024.

Sotsiaalkomisjon otsustas saata ravikindlustuse seaduse täiendamise seaduse (294 SE) Riigikogu täiskogusse esimesele lugemisele 18. oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.