Valdav osa eurooplastest peab vaimset tervist sama tähtsaks kui füüsilist tervist

Praegune aeg on vaimse tervise teemad rohkem esile toonud, sest inimesed on ühelt poolt hakanud rohkem sellest rääkima ja endale oma vaimse tervise probleeme tunnistama, teiselt poolt ongi praegu rasked ajad, mille tõttu vaimne tervis kannatab Foto: Pexels

Valdav osa ülemaailmse vaimse tervise päeva eel korraldatud Eurobaromeetri uuringule vastanutest leiab, et vaimse tervise hoidmine on sama tähtis kui füüsilise tervise eest hoolitsemine (89%, Eestist 92%), samas kui alla poole vastanutest nõustub, et vaimse tervise probleemidega inimesed saavad samal tasemel ravi kui need, kes on füüsiliselt haiged. Ligi pooled vastanutest on viimase 12 kuu jooksul kokku puutunud mõne emotsionaalse või psühhosotsiaalse probleemi, näiteks depressiooni või ärevusega (46%, Eestist 50%). Neist rohkem kui pooled (54 %, Eestist 61%) on uuringu kohaselt jäänud professionaalse abita.

Uuring kinnitab ka, et hiljutised sündmused, nagu COVID-19 pandeemia, Venemaa kallaletung Ukrainale, kliimakriis ning muud ühiskondlikud ja majanduslikud probleemid on vaimse tervise niigi murettekitavat olukorda Euroopas veelgi halvendanud. Kui enne COVID-19 pandeemiat kannatas ELis vaimse tervise probleemide all iga kuues inimene, siis nüüdseks on neid veelgi rohkem. Enamik vastajaid ütles, et hiljutised sündmused maailmas on nende vaimset tervist mõjutanud mõningal või suurel määral (vastavalt 44%, Eestist 47% ja 18%, Eestist 15%).

Enamik vastanutest (60%, Eestist 53%) leiab, et kõige olulisemad tegurid hea vaimse tervise saavutamiseks on elutingimused, millele järgneb majanduslik kindlustatus (53%, Eestist 58%). Umbes kolmandiku eurooplaste arvates on hea vaimse tervise jaoks peamine viibimine looduses (35%, Eestist 44%), magamisharjumused (35%, Eestist 40%), füüsiline aktiivsus (34%, Eestist 31%) ja suhtlemine (33%, Eestist 23%). Enamikus liikmesriikides usutakse aga, et sotsiaalmeedia kasutamine võib negatiivselt mõjutada noorte vaimset tervist.

Eurobaromeetri kiiruuring viidi läbi 14. juunist 2023 kuni 21. juunini 2023. Arvutipõhise veebivestluse teel küsitleti ELi 27 liikmesriigis kokku 26 501 vastajat vanuses 15 aastat ja üle.