Järvamaa koolilõpetajad leiab just nendest ülikoolidest ja erialadelt

• Noorte jaoks on kõik teed valla
• Järvamaa tudengeid leiame ikka Tallinnast või Tartust
• Ülikoolid ootavad, et meie koolilõpetajad valiksid ikka edasiõppimise

Alles see oli, kui Järva Teataja kirjutas, et maakonna koolide seekordsed abituriendid olid erakordselt tublid õppurid ja tõid kodukoolidesse, ennekõike Paide gümnaasiumi paraja medalisaju.

Nüüd on kevadest saanud sügis. Lõpuhinded on ammu selged, riigieksamite tulemused teada, aktused peetud ja suvised sisseelamiskatsed üle elatud.

Varajane tööelu, reisimine ja rahakogumine välismaal, ajateenistus – tänapäeva noortel on pärast keskkooli valikuid rohkem kui üks, kuid enamik neist jätkab ammust tava ja astub ülikooli.

Õpetajad saavad järelkasvu

Türi ühisgümnaasiumi direktor Katrin Puusepp sõnas, et kevadel lõpetanute käest on kool sügisel uurinud nende edasiste plaanide kohta. Üle kolmveerandi neist on koolile ka ise endast märku andnud.

Nii on ühisgümnaasiumi lõpetanud läinud edasi õppima Tartu ülikooli riigiteadust, majandust, keemiat, geenitehnoloogiat, geoloogia- ja keskkonnatehnoloogiat, matemaatikat, arvutitehnikat, ajalugu, eesti keelt ja kirjandust. Tallinna ülikoolis on nad valinud informaatika ja tarkvaraarenduse eriala, Tallinna tervishoiu kõrgkoolis õenduse, Eesti maaülikoolis metsanduse, Eesti kunstiakadeemias muinsuskaitse ja kunsti konserveerimise, Tallinna tehnikaülikoolis ärinduse. Õpinguid on jätkatud ka rakenduskõrgkoolides. «Tartu ülikoolis õppijatest peaks tulema kolm-neli õpetajaameti edasikandjat, mis on väga tore ja teeb rõõmu,» ütles Puusepp.

Kui nüüd eelmisi aastaid võrrelda, siis pole Puusepa selgitusel lõpetanute lemmikkoole või erialasid nimetada võimalik.

Valikud sõltuvad palju ka lendudest, näiteks kui on rohkem noormehi, siis on eelistatum reaalsuund. Nii mõnigi noormees on siirdunud õppima Tallinna tehnikakõrgkooli masinaehituse ja ehituse erialale.

Tallinna ülikoolis õpitakse samuti IT ja arvutitega seonduvaid erialasid, riigiteadust, algklassiõpetajaks.

«Kaitsevägi ja sinna minek on samuti iga aasta olnud väga populaarne, minnakse klassiga või siis klassi sõpruskonnaga. Pärast kaitseväge on noormehi siirdunud õppima ka kaitseväe akadeemiasse,» ütles Puusepp ja lisas, et siiski on lende, kus edasiõppimisplaanid tehakse teoks hilisemas täiskasvanueas.

Järva-Jaani gümnaasiumi lõpetas tänavu kevadel kaheksa noort: neli neidu ja neli noormeest. Kool vahendab, et keegi nendest edasi õppima ei läinud. Poisse ootas ajateenistus ja tüdrukud võtsid edasiste plaanide seadmiseks vaheaasta.

Koeru keskkooli huvijuht Kirsika Ilmjärv sõnas, et enim asusis lõpetanud õppima Tallinna tehnikakõrgkooli, aga neid läks ka Tartu ülikooli, Eesti maaülikooli ja Tallina tehnikaülikooli.

Osa otsustas keskhariduse omandamisel järel minna õppima kutsekooli või otse tööle. «Kaks noormeest läksid ajateenistusse, üks noormees võeti vastu tehnoloogiakooli kood/Jõhvi,» lisas ta.

Populaarsemaid erialasid on Ilmjärve sõnul keeruline esile tuua, sest lõpetanute huvialad ehk ka lennud on väga erinevad. «Mulle näib, et meie noormeeste puhul on trendikas minna Tallinna tehnikakõrgkooli õppima,» märkis ta.

Ülikooli minejaid võiks olla rohkem

Tartu ülikooli õppetöö andmeanalüüsi peaspetsialist Kersti Roosimäe ütles, et 2023/24. õppeaasta alguse seisuga õpib ülikoolis kõrghariduse esimesel astmel (bakalaureuseõppes, rakenduskõrgharidusõppes ja integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppes) 34 esmakursuslast, kes on lõpetanud gümnaasiumi või keskkooli Järva maakonnas. Olgu öeldu, et esmakursuslastest 13 lõpetas gümnaasiumi tänavu.

Tänavu ülikooliteed alustanutest 11 on Türi ühisgümnaasiumi vilistlased. Väiksemal määral on esindatud Paide gümnaasium, Koeru keskkool ja Järvamaa kutsehariduskeskus.

Möödunud aastal oli Järvamaal kooli lõpetanuid Tartu ülikooli esmakursuslaste seas 36, neist pooled olid värskelt keskkoolist tulnud. Veel aasta varem oli neid 40 ja 11.

Roosimäe sõnas, et Järvamaalt tulnud õppurite seas on kõige populaarsemad erialad koolieelse lasteasutuse õpetaja, humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine ja koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas. Koolieelse lasteasutuse õpetajaks on noored enim tahtnud saada ka mitmel eelmisel aastal.

Tallinna ülikooli kommunikatsioonispetsialist Monika Maljukov sõnas, et Järvamaal keskhariduse omandanud inimesi asus käesoleval õppeaastal õppima 40, kusjuures esmakursuslaste nimekirjas on kõige rohkem Paide gümnaasium vilistlasi, aga esindatud on ka kutsehariduskeskus, Türi, Koeru, Järva-Jaani kool ja Paide täiskasvanute gümnaasium.

Järvamaalt tulnud õppurite seas on kõige populaarsemad õppekavad sotsiaalpedagoogika, alushariduse pedagoog, haldus- ja ärikorraldus ning Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid. «Tallinna ülikoolis on kõige suuremate avalduste arvu ja konkursiga bakalaureuse õppekavad psühholoogia, alushariduse pedagoog ning haldus- ja ärikorraldus. Järvalaste seas on näha suuremat huvi ka sotsiaalpedagoogika vastu, kuid muus osas kattuvad lõpetanute erialavalikud populaarsemate valikutega,» selgitas­ Maljukov.

Looduserialadki tõmbavad

Eesti maaülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Risto Mets sõnas, et maamajanduslikke õppekavasid eelistavad Järvamaal kooli lõpetanud mitmekesiselt.

Nii on näiteks aianduse eriala valinuid nii Järvamaa kutsehariduskeskuse kui ka Järva-Jaani gümnaasiumi lõpetanute seas. Järvalasi huvitab ka põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine, tehnika ja tehnoloogia, veterinaarmeditsiin, metsandus, maaehitus, loodusturism, keskkonnakaitse ning maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine.

Tallinna tehnikaülikooli õppeosakond annab teada, et sel õppeaastal alustas esmakursuslasena õpinguid 21 Järvamaa koolilõpetajat, mida on ligi kolmandik rohkem kui eelmisel aastal.

Näiteks Koeru keskkooli lõpetanud on valinud edasiõppimiseks IT-süsteemide arenduse eriala, Paide gümnaasiumi noori paeluvad ärindus ja IT-süsteemid ning Türi ühisgümnaasiumi lõpetanuid samuti ärindus, IT, majandusteadus ja küberturve.

Õppeprorektor Hendrik Volli ütlust mööda ootab tehnikaülikool Järvamaa koolidest kindlasti rohkem lõpetanuid edasi õppima, kui viimastel aastatel on neid olnud. «Tänavusel vastuvõtul tuli Järvamaa koolidest enim õppureid Paide gümnaasiumist (15). Rõõmustab, et seda on ligi poole rohkem kui veel kaks aastat tagasi,» lausus ta. «Siiski, üldises pingereas oli Paide gümnaasium 38. kohal ja loodame, et järgmised aastad toovad meile veelgi rohkem õpilasi nii Paidest kui ka teistest Järvamaa koolidest.»

Voll lisas, et tehnikaülikooli õppima tulnud jagunevad võrdselt IT- ja majandusteaduskonna vahel, huvi on ka insenerihariduse vastu. «Populaarseimad kavad olidki ärindus ja IT-süsteemide arendus,» lisas ta.