Autoga reisijatele tegid enim peavalu tehnilised rikked ja tühjenenud rehvid
16. oktoober 2023, 18:02
/nginx/o/2018/10/19/11509518t1he0d4.jpg)
Autojuhid, kes on sõlminud lepingu PZU Kindlustusega, vajasid tänavusel reisihooajal autoabi ligi 1400 korral, kõige sagedamini oli tegu tehniliste rikete ja tühjenenud rehvidega.
Tehnilise rikke tõttu teele jäämisi tuli mai algusest kuni septembri lõpuni ette 609, kusjuures kõige rohkem, 142 juhtumit, leidis aset maikuus, mida võib pidada autoga reisimise hooaja alguseks.
„Tehniliste rikete tõttu poolele teele jäämist saab kõige paremini ennetada sellega, kui lasta auto enne pikemale reisile minekut korralikult üle vaadata,“ rääkis PZU Kindlustuse sõidukikahjude grupi juht Teet Järv. „Sedasi on võimalik avastada auto nõrgad kohad enne, kui ollakse Eestist juba sadade või isegi enam kui tuhande kilomeetri kaugusel ja auto ootamatult edasi sõitmast keeldub.“
Tühjenenud või purunenud rehvi tõttu vajasid PZU kliendid autoabi 271 korral. Kõige sagedamini tuli rehvi tühjenemise või purunemise tõttu poolele teele jäämisi ette juulis, mis on Eesti inimestel puhkuste ja reisimise kõrgaeg.
Selleks, et rehvid reisil olles ebameeldivat üllatust ei valmistaks, tuleks Järve sõnul regulaarselt kontrollida rehvirõhku, sest liiga madala rehvirõhuga sõites nii kütusekulu kui ka rehvi purunemise oht. „Enne täislastis autoga sõitma minekut tuleb rehvirõhku reeglina ka mõnevõrra tõsta,“ lisas ta.
„Paljud tänapäevased autod on küll varustatud ka rehvirõhu jälgimise süsteemiga, ent lihtsamad neist ei tuvasta olukorda, kui rõhk on langenud kõigis rehvides,“ rääkis Järv. „Lisaks puudub paljudel autodel praegusel ajal varuratas ja selle asemel on vaid rehviparanduskomplekt, mis võiv paljudel juhtudel osutuda kasutuks,“ sõnas ta.
Tehniliste rikete ja purunenud või tühjenenud rehvide järel oli 215 juhtumiga kolmandal kohal käivitusabi, mida tuli kõige sagedamini anda mais, augustis ja septembris, mil taolisi juhtumeid tuli ette ligi 50.
Sarnaselt muude tehniliste riketega on Järve sõnul ka sõiduki käivitusabi võimalik ennetada auto tehnilise kontrolliga enne pikemale reisile minekut. „Enamasti on sõiduki mittekäivitumise põhjuseks tühjaks saanud aku või ka generaatori rike,“ märkis ta.
Ligi 200 korral vajasid PZU kliendid autoabi seoses liiklusõnnetusega, 55 korral anti nõu telefoni teel, 35 korral läks tarvis lukuabi, kaheksal korral kinnijäämise tõttu ja viiel korral seetõttu, et kütus sai otsa.
Selleks, et autoga välisreisil olles näiteks tehnilise rikke või purunenud rehvi tõttu ebamugavasse olukorda sattudes abi saada, peaks Järve sõnul olema sõidukil kindlasti kaskokindlustus, sest reisikindlustusest paraku autoga tee peale jäämisel abi ei ole. „Reisikindlustus katab kulud ainult juhul, kui isiklikus kasutuses oleva sõidukiga satutakse liiklusõnnetusse ja on vaja majutuse või täiendava transpordi kulu,“ märkis ta. „Kõige tähtsam on aga lasta auto enne reisi üle vaadata ja jälgida, et rehvirõhk oleks õige,“ märkis Järv.