Valitsussektori eelarvepuudujääk ulatus augusti lõpuks 1,2%ni aastasest SKPst

Jaanuarist on lasterikka pere toetused väiksemad. Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks

Augusti lõpu seisuga oli eelarvepuudujääk 474 miljonit eurot, mis moodustab rahandusministeeriumi viimase prognoosi järgi 1,2% aastasest oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Helin Kütt kirjutab, et valitsussektori tasanditest olid kulud tuludest suuremad keskvalitsuses. Kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid olid augusti lõpuks ülejäägis. Valitsussektori puudujääk tervikuna oli möödunud aasta algusega võrreldes 369 miljoni euro võrra suurem keskvalitsuse halvema eelarveseisu tõttu.

Keskvalitsus (peamiselt riigieelarve) oli augusti lõpus 666 miljoni euro suuruses eelarvepuudujäägis, mis oli aasta varasemaga võrreldes 397 miljoni võrra suurem aeglustunud maksutulude kasvu ja kulude kiirema kasvutempo tõttu. Kaheksa kuu kokkuvõttes on enim kasvanud toetused, peamiselt sotsiaaltoetused, ning finantskulud. Augustis suurenes keskvalitsuse puudujääk 47 miljoni euro võrra nii maksutulude vähenemise kui majandamiskulude suurenemise tõttu.

Sotsiaalkindlustusfondide sektori, ehk Tervisekassa ja Töötukassa, eelarvepositsioon oli augusti lõpu seisuga 143 miljoni euro suuruses ülejäägis. Tervisekassa eelarvepositsioon paranes augustis suurenenud tulude tulemusel 17 miljoni euro võrra ulatudes 122 miljoni euroni, mida on aasta varasemaga võrreldes 18 miljoni võrra enam. Tuludest kasvas peamiselt riigieelarvest makstav tegevustoetus. Töötukassa jõudis augusti lõpuks 21 miljoni euro suuruse ülejäägini, mis ühtib aasta varasema tulemusega. Augusti lõpus oli registreeritud töötuid ligi 49 600, mis on 2 800 inimese võrra rohkem kui aasta varem. Kevadel langenud töötus on suvel stabiliseerunud tasemele, mis ületab mõnevõrra eelmist aastat. Eelarvepositsiooni on hoidnud halvenemast Töötukassa reservidelt teenitud intressitulu, mida oli augusti lõpuks ligi 13 miljonit eurot.

Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk ulatus augusti lõpuks 49 miljoni euroni, mis on 10 miljoni euro võrra aastatagusest suurem. Vaatamata heale füüsilise isiku tulumaksu laekumisele halvenes eelarvepositsioon augustis tulenevalt suurenenud kuludest.

Riigieelarve kogukulu suurenes augustis peamiselt kodumaiste toetuste ja edasiantud maksutulude kasvu tõttu

Riigieelarveliste asutuste kogukulu suurenes augustis eelneva aasta augustiga võrreldes 136,9 miljonit eurot ehk 12,6%, mistõttu augusti kogukulude mahuks oli 1,23 miljardit eurot. Kuludest suurenesid enim kodumaised toetused ja edasiantud maksutulud.

Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantava maksutuluta, suurenesid augustis 697,6 miljonilt eurolt 797,6 miljoni euroni ehk 99,9 miljonit eurot eelneva aasta augustiga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 14,3%. Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud suurenesid augustis peamiselt sotsiaaltoetuste, antud kodumaise sihtfinantseerimise ja kodumaistest vahenditest tehtud tegevuskulude finantseerimise kasvu tõttu.

Kodumaiseid toetuseid anti riigieelarveliste asutuste poolt augustis 67,4 miljoni euro võrra ehk 14,8% enam eelneva aasta sama ajaga võrreldes. Kodumaistest toetustest suurenesid sotsiaaltoetused 47,1 miljonit eurot, kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 15,8 miljoni eurot, kodumaised investeeringutoetused 3,2 miljonit eurot ja tegevustoetused 1,3 miljonit eurot. Sotsiaaltoetustest kasvasid vanaduspensionid 29,3 miljonit eurot, paljulapselise pere toetus 9,4 miljonit eurot, lapsetoetus 5,2 miljonit eurot ja ennetähtaegne vanaduspension 2,3 miljonit eurot. Pensionid on kasvanud keskmisest kiiremini käesoleva aasta jaanuaris toimunud erakorralise 20 euro suuruse pensioni baasosa tõusu tõttu ja keskmise pensioni tulumaksuvabastuse tõttu. Peretoetuste kasvu põhjuseks on veebruaris jõustunud seadusemuudatused, mille kohaselt esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapse toetus tõusis 80 euroni kuus, lasterikka pere toetus 3 kuni 6 lapse puhul 650 euroni kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 850 euroni kuus. Kodumaist sihtfinantseerimist tegevuskuludeks kasvatasid augustis enim Töötukassale väljamaksmiseks eraldatud töövõimetoetus, Tervisekassale antud toetused Ukraina sõjapõgenikega seotud kulude katteks ning EIS-i poolt vahendatud toetused. Tegevustoetustest suurenesid enim kohalikele omavalitsustele eraldatud toetusfond ja Tervisekassale eraldatav mittetöötava pensionäri ravikindlustus.

Välismaiseid toetuseid vahendasid riigieelarvelised asutused augustis 7,9 miljoni euro eest rohkem kui eelneva aasta augustis, mis teeb aastaseks kasvutempoks 19,8%. Aastaga vahendati välismaiseid tegevustoetuseid riigieelarve välistele asutustele 20 miljoni euro võrra rohkem kui eelneval aastal, samas kui investeeringutoetused vähenesid 12,1 miljoni euro võrra. Välismaiste toetuste kasutamine riigieelarveliste asutuste tegevuskulude finantseerimiseks on vähenenud aastaga 19,2 miljoni euro võrra.

Majandamiskulude aastane kasv oli augustis 1,8% ehk 1,7 miljonit eurot ja tulenes peamiselt kaitseotstarbeliste kulutuste suurenemisest. Augustis kulutati muu kaitseotstarbelise varustuse ja materjalide, millest peamise osa moodustasid individuaalsed ballistilised kaitsevahendid ja kandesüsteemid, hankimiseks 11,4 miljoni euro võrra ja relvastusele ning selle tarvikuteks 4,1 miljoni euro võrra rohkem kui eelneva aasta augustis. Kütuse kulud õhu- ja maismaasõidukitele on vähenenud aastaga 9,2 miljoni euro võrra. Elektrihinna madalam tase on vähendanud riigieelarveliste asutuste elektrikulusid aastaga 2,4 miljoni euro võrra. Majandamiskuludest on vähenenud augustis võrreldes eelneva aasta sama ajaga kulutused raviteenuste osutamiseks 2,4 miljoni euro võrra, kuna eelmisel aastal sisaldusid veel kuludes koroonaviiruse vastaste vaktsiinide ja ravimite soetamine. Kulud muudele sotsiaalteenustele on aastaga vähenenud 4,6 miljoni euro võrra sõjapõgenike majutuse ja toitlustamise kulude languse tõttu.

Tööjõukuludeks kasutati augustis võrreldes eelneva aasta sama ajaga 19,2 miljoni euro võrra enam riigieelarve vahendeid, mistõttu tööjõukulude aastane kasv oli 20,5%. Tööjõukulude kasvu peamiseks põhjuseks on käesoleva aasta alguses õpetajate, siseturvalisuse eest seisvate töötajate ja kultuuritöötajate palgafondi suurendamine 15% võrra ja täiendav palgafondi 5 %-line kasv riigieelarvelistes asutustes.

Investeeringuid tegid riigieelarvelised asutused augustis võrreldes eelneva aasta sama ajaga 5,1 miljoni euro võrra vähem, mis teeb aastaseks langustempoks 8,2%. Investeeringutest vähenesid esialgsetel andmetel õppehoonete ehitamiseks, riigimaanteede ehitamiseks ja õppehoonete inventari soetamiseks tehtud kulud.

Muudest tegevuskuludest peamise osa moodustavad edasiantud maksutulud. Edasiantud maksutulud kasvasid augustis 31,2 miljoni euro võrra kasvutempoga 9,4% aastas peamiselt suurema füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu tasumise ning kogumispensioni fondidesse suunatud maksete kasvu tõttu.