/nginx/o/2019/04/22/11969363t1hd315.jpg)
COVID-19 pandeemia vähendas kirurgiateenuse osutamist 2020. aastal, mil peamiselt plaanilise ravi edasilükkamise tõttu vähenes nii ambulatoorse, päeva- kui haiglaravi kirurgiliste patsientide arv. 2022. aastal kasvas nii haigla- kui ambulatoorse kirurgia teostamine
2022. aastal opereeriti haiglaravis ligikaudu 70 600 ja päevaravis 62 500 patsienti, näitab Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistika. See tähendab, et haiglaravi (v.a õendusabi) patsientidest opereeriti 40% ja päevaravi patsientidest kaks kolmandikku.
Päevakirurgia kasvas nii täiskasvanute (15-aastased ja vanemad) kui laste arvestuses. Lapsi opereeritakse kõige enam suu- ja neelumandlite krooniliste haiguste tõttu, 2022. aastal oli sel puhul päevakirurgias opereeritud laste arv võrreldes 2021. aastaga lausa kaks kolmandikku suurem.
Täiskasvanud opereeritutest moodustasid sarnaselt varasemale statsionaaris enim luu- ja lihaskonna patsiendid (19%) ning päevaravis 40% silma- ehk peamiselt katarakti (hallkae) patsiendid.
Eestis kokku opereeriti vältimatut kirurgiat vajavate kõhuõõne haiguste tõttu 3475 patsienti, mis on samas suurusjärgus eelneva aastaga. Opereeritute osatähtsus on suurim ägeda pimesoolepõletiku (opereeriti 95% haigetest) ja pitsunud songa (81%) haigetest. Vältimatut kõhuõõne kirurgiat osutati kõigis maakondades välja arvatud Jõgevamaal, kus ei teostata ööpäevaringset vältimatut kirurgilist abi.
Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis on avaldatud 2022. aasta haigla-, päeva- ja ambulatoorse kirurgia teostamise andmed.
/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)