Romuautode hind muudkui tõuseb

Kuusakoski Paide uue Ruubassaare teel vastuvõtupunkti platsil asuvad romusõidukid ühes tagumises nurgas. Kehtestatav automaks võib nende hulka suurendada. Foto: Kuido Saarpuu

AS Kuusakoski hinnastatistika järgi on romusõidukite eest makstav hind võrreldes eelmise kuuga 13% kasvanud,ulatudes nüüd 225 euroni autotonni eest.

„Vase hind on alati olnud majandusolukorra baromeeter. Kuid ajad on kummalised ja ega keegi enam liiga täpselt teagi, kui hästi vase hinna käitumine tänapäeval turu kindlustunnet peegeldab. Igatahes on vask kuuga kerkinud protsendi ja aasta lõikes kahe protsendi võrra.

Londoni metallibörsi (LME) hiljutisel konverentsil osalejate hinnangul on just vask järgmisel aastal kõige suurema hinnatõusupotentsiaaliga metall hoolimata sellest, et lähikuud saavad olema rasked – vask on sattunud vanamoodsasse tööstussurutisse, kuigi tulevik võiks olla helge ja „elektriline“. Värsked korrigeeritud analüüsid näevad vase osas samas, et kui praegu on kerge puudujääk, siis järgmisel aastal kerkib tarneülejääk 467 000 tonnini. Kuid sellele on ka vastuvaidlejaid ja defitsiidi eest hoiatajaid.

Alumiiniumil on järgmise paari aasta jooksul kahe miljoni tonni suurune tarneülejääk. Samuti räägib turg Indoneesia tohutust tootmiskasvust, mis uputab niklituru.

Alumiiniumi hind on Kuusakoskis aastaga tõusnud 10%. Romusõiduki kokkuostuhind on eri subjektiivsetel ja objektiivsetel põhjustel samuti tublisti viimase kuu võrdluses kerkinud.

Organisatsioon Worldsteel korrigeeris selle ja järgmise aasta globaalse terasenõudluse lühiajalisi prognoose allapoole, põhjuseks madalam nõudlus ja süngem makromajandus. Maailma pilgud on aga pööratud Kesk- ja Lähis-Idasse, kus paiskunud konflikt paistab ka metalliturul tekitavat järjekordseid lühiseid.

Peame arvestama, et Euroopa tootmissektor on osalt kõrgete energiakulude tõttu majanduslanguses ja USA majanduskasv aeglustub. Tsükliline langus on muutnud paljude tööstusmetallide lühiajalist väljavaadet, kuna pakutakse rohkem, kui vaja läheb.

Õnneks on Hiina sel aastal üllatanud – riigi metallitootmine õilmitseb ja imporditakse rohkem alumiiniumi ning tsinki. Vase import jääb endiselt eelmise aasta tasemele alla, kuid on viimase kahe kuu jooksul olnud samuti päris tugev. Hiinas on ka üksjagu elamispindu valminud, mis on kohe suurendanud nõudlust ka näiteks kodumasinate järele ehk on ühtlasi hea uudis tööstusmetallide osas (va teras). Peking investeerib süsteemselt ka metallimahukasse taristusse – elektrivõrku, elektrisõidukitesse ja päikesepaneelidesse. See kompenseerib mõndagi, kuid saab vaielda, kui kaua see kestab...“ kommenteeris metallituru hetkeseisu Kuusakoski juhatuse liige Toomas Kollamaa.

Eesti vanametallituru suurus on 350 000–400 000 tonni aastas. AS Kuusakoski on Eesti suurim ringlussevõtuteenuste pakkuja, kes suunab taaskasutusse umbes poole Eesti vanametallist. Kuusakoskil on üle Eesti avatud 12 teeninduspunkti: Haapsalus, Jõhvis, Narvas, Paides, Paldiskis, Pärnus, Rakveres, Raplas, Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Võrus.