Millised on teie esimesed muljed Rakvere teatrist?
Johannes Richard Sepping (J. R. S.): Ma ei ole harjunud nii suures teatrimajas töötama. Siin on iga küsimise peale erinev inimene. Kui ma Paides töötasin, siis meil oli üks inimene, kelle poole sai abi palumiseks pöörduda, ja nii ta käis. Mul tahes-tahtmata jääb võrdlus oma eelmise teatriga, aga see struktuur, mis siin on välja arenenud, teeb töötamise palju lihtsamaks, minul on vastutust vähem – ma olen lihtsalt näitleja ja tuleb tegeleda lihtsalt oma rollidega. Aga kusagil ikka tunnen, et tahaks kõike uurida, teada ja osaks olla. Minus on ikka veel sees see, et tahaks igas osas kaasa rääkida.