Järvamaa veetornid –unustatud ja uuele elule äratatud

Paide veetorn Foto: Dmitri Kotjuh

Mitmel pool Eesti linnades kõrguvad maamärkidena veetorn-elamud, mida ehitati enim just 1960-70ndatel. Veetornidel on enamasti 5–9 korrust, ent on ka kõrgemaid: 12korruselised on veetornid Eestimaa südames Paides ning piirilinnas Narvas. Tõsi, korterid on tornis kümnel korrusel, kaks ülemist korrust võtavad enda alla veetornile vajalikud süsteemid ja seadmed.

2016. aastal keskendusid muinsuskaitseameti korraldatavad muinsuskaitsepäevad just veetornidele. Ameti andmetel on Eestis püsitatud 270 veetorni, tänapäeval on neist veemajanduses kasutuses vaid kümmekond ning kultuurimälestisena on kaitse alla võetud 15 torni. Väga suur osa nendest erilistest maamärkidest on seisnud kasutuseta juba aastakümneid – osa on lagunemisohtlikud ja osa lammutatud. Mitmed tornid on galeriide-muuseumidena inimestele avatud, valdav osa aga siiski suletud­. Sellest, kui palju Eestis on eriilmelisi veetorne, saab vähemalt osaliselt aimu veebilehelt veetornid.ee, kuhu tornide hingeelust ja ajaloost huvitatud Toomas Vaan on koondanud kokku nende kohta kogutud teabe.

«Üritan üles pildistada ja sellele lehele koondada kõikvõimalikud Eesti veetornid: ajaloolised, kaasaegsed, kolhoosi, sõjaväe, tööstuse jm veetornid. Sageli on need ka otstarbetutena lammutatud, vandaalide rüüstatud või maha põletatud,» selgitab veetornientusiast Toomas Vaan. «Hoiame aga pöialt, et vähemalt vanemad ja kaunimad veetornid säilitaksid oma võlu ja hea tervise.»